Referaat 1890-1917 Keiser Nikolai I Gümnaasium Tallinn 2014 1.Õppetöö 1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi. Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981)
Mihhail Nikolajev, vene keel, ajalugu, maateadus, joonistamine, ilukiri, puutöö (18881902) Ilja Ivanov, aritmeetika, geomeetria, looduslugu (18891890) Dimitri Rutsjev, matemaatika, looduslugu (18901891) Pjotr Goveino, looduslugu, vene keel (18911897) August Riikmann, matemaatika, usuõpetus, ilukiri (18971905) Tõnu Rähn, aritmeetika, looduslugu, joonistamine (18981899) Jakob Lind, vene keel, looduslugu, võimlemine (19031905) Abiõpetajad: Julius Erlemann, usuõpetus (luteriusulistele), eesti keel, saksa keel, laulmine (1888 1891) Jakob Tamm, eesti keel, üldajalugu, maateadus (18911893) Karl Ernst Särgava, eesti keel, ajalugu, laulmine, saksa keel, vene keel (18931902) Oskar Johann Karl Liigand, usuõpetus, eesti keel, aritmeetika, geomeetria, vene keel (19021906) Lühemat aega on koolis tegutsenud veel teisigi õpetajaid ja abiõpetajaid. 5.Õpilased
annaabi.ee 
