--------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 15.saj-tekkisid väiksed orkestrid, mis koosnesid puhkpillidest/kooriteosed 16 saj-tantsusajand lisandusid keelpillid, klavessiinid,orel. Kirjutatakse orkestrimuusikat. Lemmikpill lauto (inimhäälega sarnaneb kõige rohkem) tantsusüit-mitmeosaline teos mis koosneb erineva karaktritega tantsudest Martin Luther-Muusikal oli tema silmis suur kasvatuslik tähtsus Luterikoraal--saksa protestantlik kirikulaul(omaskeeles) Martin on kirjutanud üle 30 lauludest, meloodiaid laenanud v ümberteinud . ise teinud 20 viisi
Vasta küsimusele: Mida tähendab ilmaliku noodi väljaannetes märge 'laulmiseks või mängimiseks?' 1. Kõike helisid võib laulda 2. Helisid võib jagada lauljate ja pillide vahel 3. Kõiki helisid võib mängida vabalt valitud pillidel 4. Helisid võib laulda pillide dubleerimisel Milles seisnes Martin Lutheri kirikureform? Kirjutas 95 teksti ning käivitas protsessi, mis muutis Lääne-Euroopat. Vaimulikku muusikat hakati ilmaliku liturgiale eelistama. Tekkis luterikoraal, mille aluseks oli värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Lisaküsimused: Mis oli alates 16.sajandist harituse tunnuseks, ilma milleta ei saanud Euroopas mitmesajandi aasta vältel keegi end peeneks ja harituks pidada? Humanistlik haridus Polüfooniline muusika on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. Renessansi ajastul kujunes välja mitmehäälne laul armastusest või loodusest: madrigal
2.2 MUUSIKA ARENG Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ka ilmalik muusika, suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes mängisid õukondades ning rikaste kodudes. Itaalias muutus populaarseimaks lauluks Madrigal mis tähendab tõlkes emakeelset laulu. Tihti põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel, kuna need olid inimestele tuttavad ning jäid hästi meelde. Renessanssi ajal tekkis ka uusi laululiike , näiteks vaimulikud hümnid. 16.sajandil loodi saksamaal luterikoraal, mis oli tol ajal täiesti uus laululiik , kuna seda laulis kirikus terve rahvas. Tol ajal muutusid motett ja missa palju keerulistemaks. 2.3 SUUREMAD SAAVUTUSED 1452.a. sünnib Leonardo da Vinci. Ta oli Itaalia paljuõppinud teadlane, leiutaja, matemaatik, insener, anatoom , maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, tolle aja mitmekülgseim geenius. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ja isegi kõige
püüdleb täiusliku kooskõla poole. Rohke tekstiga osad on akordilised (K: Gloria), et tekst jääks arusaadavaks. See on just see, mida nõuti kirikus ning taolise käsitlusega päästis Palestrina mitmehäälse muusika kirikust väljaviskamisest. 1517 Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksel vallandasid protestantismilaine See tõi kaasa ka erineva suhtumise kirikumuusikasse. Luterikirikus - luterikoraal salmilaul korduva viisiga, korrapärase meetrumiga, laulab kogudus (alates 18.saj oreli akordiline saade. Organist improviseerib koraalile eelmängu koraaliprelüüdi). Luterikoraalide hulgas ümbertehtud greg. koraale, saksa rahvalauluviise, uusloomingut. Luterikoraalidest on tehtud arvukalt mitmehäälseid seadeid koorile. Martin Lutheril oli ka endal hea muusikaline haridus, tema komponeeritud on umbes 20 laulu oma kirikule
· Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ilmalik muusika. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. · Populaarseimaks lauluks tekkis Itaalias 13 saj madrigal. Sageli põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel. · Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike, näiteks lihtsalt vaimulikud hümnid. · 16 sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal e luterikoraal, mis oli täiesti uut liiki laul, sest laulis terve kiriku kogudus ehk rahvas. · Muutusid keerulisemaks missa ja motett. · Luterlus tekkis mungast Martin Luter. Kirik pidi olema emakeelne ning laulud pidid olema väga lihtsad, et kõik kirikus olevad inimesed saaksid laulda. Saksa luterikoraal on eestlaste koorilaulude eeskäijaks. · Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks,
14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. 15. sajandi keskel kujunes muusikas neljahäälsus. Madalmaade koolkonna heliloojad olid Johannes Ockeghem, Josquin Desprez ning tuntum madalmaade koolkonna helilooja oli Orlandus Lassus. ( Orlando Lassus ) Muutused 16.sajandi kirikumuusikas. Protestantlik koraal ehk luterikoraal või luteri koraal on kirikulaul, mis võeti kasutusele seoses protestantliku liturgia kujunemisega pärast 1517. aastat eesmärgiga saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängud. Ta oli ka mitmete koraalide autor. Martin Luther ( 10.november 1483 18.veebruar 1546 ) munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele on ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib ehk väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal ehk protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise mängiti orelil. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin Lutheri loodud koraal "Üks kindel linn ja varjupaik".
Uus zanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid
Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja imitatsioonilist polüfooniat (kaanon). 15. sajandi keskel kujunes muusikas normiks neljahäälsus. Tuntumad Madalmaade koolkonna heliloojad olid Guillaume Dufay, Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal – protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.–17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure tuntuse saavutas Martin
9.Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid. 10.Muutused Euroopa muusikaelus 18.19. sajandi vahetusel. 1.Saksa protestantlik kirikumuusika 16.-17. Sajandil: Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja- Saksamaal 17. sajandi II poolel. Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemist, kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. Orel oli 16.17. sajandil kirikutes juba üsna tavaline. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid
Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni. Pärast Felipe II surma algas Hispaania allakäik, rahvaarv vähenes (Eldorado otsingud, moriskid aeti välja). Protestantlik koraal ehk luterikoraal või luteri koraal on kirikulaul, mis võeti kasutusele seoses protestantliku liturgia kujunemisega pärast 1517. aastat eesmärgiga saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistustel. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängu. Ta oli ka mitmete koraalide autor. Erinevused gregooriuse koraalist Loobuti ladinakeelsetest proosatekstidest ja kasutati alguses saksa-, hiljem igal maal oma
annaabi.ee 
