Seetõttu neid numbreid välditakse ja ei ole harukordne, kui kõrghoonete liftides on puudu number 4 ja 9 ning hotellides ei ole ka sama numbrilist tuba. 2. Söömist ja samal ajal käimist peetakse matslikuks tegevuseks. 3. Metroodes on töölised, kes suruvad inimesi ülerahvastatud metroodesse, et nad uste vahele ei jääks. 4. Kui sisened restorani, muuseumi või templitesse, siis kindlasti võta jalatsid jalast. 5. Söögilauas luristamist peetakse väga viisakaks tegevusest. Lisaks on sellele ka praktiline väärtus – nii jahtub kuum toit kiiremini. 6. Ühistranspordis on väga tavaline magamine ning padjana kasutatakse kõrvalistujate õlgu. Ära pea seda ebaviisakaks, kui keegi pärast pikka tööpäeva koju sõites poetab pea sinu õlale – võid vabalt seda ka ise teha. See on Jaapanis täiesti igapäevane nähtus ning kõik on sellega harjunud. 7
erine sugugi. Enne seda, kui veel kartulit toidulal polnud, söödi juuvilju- naerist, ube ja herneid. Põhitoiduks oli liharoog, söödi ka kala, aga seda hinnati meelisroaks. Kala söödi just rohkem paastu ajal. Lauakombetest on enam mõjutanud see, et juba keskajal pidi laud olema kaetud valge linaga ning alati, enne lauda istumist pesid kõik käed puhtaks. Tänapäeval katame ka laua valge linaga, aga seda rohkem pidupäevadel. Sellel ajal juba peeti häbiväärseks luristamist, matsutamist, röhitsemist ja täis suuga rääkimist. Minu arvates on hea, et juba keskajal olid elementaarsed viisakusereeglid paigas. Keskaeg on mõjutanud ka minu riietust. Muidugi erineb keskaja riietus meie tänapäeva riietusest. Sellel ajal kulus kagast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Naised kandsid iga päev kleite. Tänapäeval kantakse ka siiski kleite, aga jällegi rohkem pidulike ürituste puhul, kui minnakse kuskile välja
rätikutesse. Seejärel peeti söögipalve. Laud pidi olema kaetud valge linaga. Iga inimese jaoks pandud lauale peeker ja nuga. Toitu tõsteti ette lusika ja kahvliga. Vedelat toitu pakuti kahe kõrvaga kausikesest. Üks kauss oli kahe peale ning sellest ammutati toitu kordamööda. Joomisel olid samuti oma reeglid. Et joodava sisse rasva ei satuks, tuli enne joomist suu rätikuga puhastada. Aeg-ajalt puhastati ka karika või peekri serva. Häbiväärseks peeti luristamist, matsutamist, röhitsemist, noaga hammaste torkimist ja täis suuga rääkimist . 4 Elu keskaegses linnas Linnakodaniku kodu Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms.Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja