2) vitamiin D on eriti ohtlik (D5), sest hormoonlaadse toimega ühend Hüpervitaminoosi tekkepõhjused: Vitamiinpreparaatide väärtarbimine, põhiliselt satuvad löögi alla lapsed (nt määratakse lastele vitamiin D-d, õlilahusena paar tilka, aga manustatakse üle tihti peale) (Kaubanduses vitamiinidele väga atraktiivne välimus ja süüakse kommi pähe) a) Vitamiin D üleküllus viib kiirele neerude ja veresoonte kaltsifikatsioonile (lupjumisele) mõne (5) kuu jooksul. Pöördumatu. b) Vitamiin A hüpervitaminoos toore hülgemaksa söömisega Vitamiinide varud inimestes: Pikemad varud on rasvlahustuvatel vitamiinidel (aasta või veidi rohkem [eeldusel, et enne on tervis korras ja toitumine ka, mitte asotsiaal]) Vesilahustuvatel vitamiinidel varud paari kuu piires. Erand vitamiin B12, mille varu on aasta. Rasvlahustuvatel varukohtadeks maks ja rasvkude. Vesilahustuvatel kehavedelikes ja veres valgulised osad REK:
sterool, mida leidub kõikides loomsetes rasvades, kuid ei ole taimedes. Munakollane sisaldab teoreetiliselt umbes 1500 mg kolesterooli 100 g munakollase kohta, mis teeb 4,5% munakollase rasvast. Kolesterooli on kõikjal inimese kehas, kõige rohkem on seda aga maksas. Kui toidus on väga palju kolesterooli, vähendab organism tavaliselt ise oma kolesteroolitoodangut. Seisukoht kolesterooli kahjulikkuse kohta on tingitud sellest, et osal inimestel on mingil põhjusel soodumus veresoonte lupjumisele ja seetõttu ei ole nende organism võimeline ise reguleerima oma kolesteroolitoodangut. Kuna munakollane sisaldab suhteliselt palju kolesterooli, hoiatavad toitlustusspetsialistid liigse munasöömise eest. Seoses sellega on mõned ameerika ja rootsi munatootjad püüdnud sööda abil vähendada munakollase kolesteroolisisaldust, kuid need püüdlused ei ole andnud loodetud tulemust. On ka selgunud, et uurijad ei ole ühel meelel munakolesterooli mõjust südame- ja
annaabi.ee 
