Botaanika Eksam
ja õrna lehestikuga naistesõnajalg. Suurte kogumikena varjukates leht-ja
segametsades esineb ohtene sõnajalg. Väga sage on ka kilpjalg, mis kasvab suurte
kogumikena kuivades valgusküllastes metsades, raiesmikel ja teeservadel. Laialt
levinud ja rahva hulgas hästi tuntud on maarjasõnajalg.
Olles kohastunud erinevatele asukohatingimustele, on mitmed sõnajalgtaimed
headeks indikaatoriteks, mis võivad hästi iseloomustada vastavaid asukohti. Paealadel
ja lupjasisaldavatel muldadel kasvavad lubjalembesed liigid - müür-raunjalg, pruun
raunjalg ja pae-kolmissõnajalg. Sootaimed on soosõnajalg, sooosi, konnaosi. Soodel
ja rabaservadel kasvavad sugasõnajalg ja sookold, nende leidmine metsas näitab
sageli rabastumise algust. Liivaaladele on iseloomulikud vareskold ja raudosi.
Kõige rikkamad erinevate sõnajalgtaimede poolest on troopilised metsad:
a) maapinnal kasvavad sõnajalad k.a. puukujulised sõnajalad;
b) kaljudel ja kivirahnudel kasvavad sõnajalad;