ARVO KRUUSEMENT 1928 - ... SEITSE FAKTI ELULOOST: · On sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas talupidajate pojana · 1942 lõpetas ta algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli ja 1953 Moskvas A. Lunatsarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi · On lavastanud "Kevade" · 1953-59 töötas V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana. · 1962-64 oli L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris algul lavastaja, hiljem pealavastajana. · 1965-91 töötas ta rezissöörina stuudios Tallinnfilm. · Ta on olnud Eesti riikliku Teatriühingu (1953-1970) ja Eesti Kinoliidu (1969) liige. Viis tema filmi · "Don Juan Tallinnas" (mängufilm, 1971)
Sisu Rezisöör Filmimuusika Näitlejad Sisu Hans von Risbieter ja Agnes von Mönnikhusen kohtuvad Mäss pulmapeol Vaba mees Gabriel päästab Agnese Peagi olid nad Ivo laagris ja Agnese suguvõsa oli tal kannul Rezissöör Nimi: Grigori Kromanov Eluaastad: 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lääne-Virumaa Hüüdnimi: Grisa Haridus: Lõpetas Moskvas Lunatsarski-nim Riikliku Teatrikunstiinstituudi eesti stuudio aastal 1953 Filmi muusika Laulud kirjutasid: Tõnu ja Uno Naissoo Laule esitab: Peeter Tooma Laule esitab (venekeelses versioonis): Georg Ots Dirigent: Eri Klas Laulutekstid: Paul-Eerik Rummo Filmimuusika ,,Pistoda laul" ,,Mässajate laul" ,,Põgene, vaba laps" ,,Prostituudi laul" ,,Nuhk-munkade laul" ,,Reliikvia"
Ita Ever ehk õige nimega Ilse Ever; sündinud 1. aprillil 1931 Paides. Vanemate töö tõttu kolis ta Tallinna, seejärel samal põjusel Võrru. Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna, sest Ilse omandas ,,kohaliku keele" liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Eesti Draamateatri lavale astus esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa.1953. aastal lõpetas ta Moskva Lunatsarski nimelise Riikliku Teatriinstituudi. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios, kuuldemängudes kaasa. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. 1957. aastal oli taI esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu".Ta mälestuste raamatus " Ita Ever" on juttu sellest, et Ever võib ümber kehastuda, häält muuta ja laval isegi silmnähtavalt pikemaks muutuda. Daamist võib saada labane mutt.
Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil koolitööst jäi palju vaba aega. Lisaks oli Arvol küljes ka näitlejapisik. Koos teiste näitlejatega käis ta välismaa filmidele eesti keels peale lugemas. Peale kooli lõpetamist soovis Arvo minna filmindust õppima , kuid nendest plaanidest ei tulnud midagi välja. Selle asemel viis tee teda A. V. Lunatsarski nimelisse Riiklikku Teatrikunstiinstituuti (GITIS) Moskvasse. Seal õppis ta suure hoole ja püsivusega ning teenis välja Stalini-nimelise stipendiumi. GITIS- ele järgnevad näitlejapraktika Tallinna Riiklikus Draamateatris kus ta tööta kaheksa aastat. 1961. aastal läks ta Leningradi, kus stazeeris aasta rezisöörina M. Gorki nimelises Riiklikus Akadeemilises Suures Draamateatris Georg Tovstonogovi juhatusel. Seejärel töötas A. Kruusement
Isa oli pidevalt pahuksis joomisega ning oli ka korduvalt vanglas viibinud. 1953. aastal abiellus Heino Baskiniga, kellest lahutas 6 aastat hiljem. Ital ja Heinol sündis poeg Roman Baskin, kellest on saanud lavastaja. 1960. aastal kohtus Gunnar Kilgasega, kellega oli koos kuni ta surmani 2005. aastal. Haridus 19391940 Tallinna 14. algkool. 19401944 Tallinna 8. algkool. 19441950 Tallinna 4. keskkool. 19501953 Moskva Lunatsarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut (GITIS). Filmi- ja teatrimaailm 10. klassis osales edukalt olümpiaadis Kutsuti näiteringiga liituma. Samal aastal pakuti nimiosa Arbuzovi ,,Tanjas". Järgnes rida teisi rolle, kus ta mängis peamiselt peaosi- noori naisi. 3 aastat pärast õpinguid GITIS-es ootas teda ees Tallinna Draamateater. 1978. aastal mängis peaosa Arvo Kruusemendi filmis ,,Naine kütab sauna". Näitlejakarjäär ja tunnustused
olemaoleva tegelikkuse kirjeldamisega, vaid avaldab kasvatavat mõju - Lunatsarski, Gorki Berliin-Rooma telg 1937.a. terror näidisprotsessid sõjaväelaste üle Antikominterni pakt
dzässi,Bing Crosbyt,Frank Sinatrat. Ilse Ever Sütiste tee 46, Mustamägi 13420 Tallinn Tel. 652 1800 Lunatsarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi ehk GITIS-e Eesti stuudio Kunstide Valitsuse Max Laossonile 07.09.1950 AVALDUS Palun mind vastu võtta Moskva Riiklikku Teatrikunstiinstituudi kolmandale kursusele õppima. Lugupidamisega /Ilse Ever/ Ilse Ever Margit Kilumetsa teos `'Ita Ever.Elu suuruses'' on heaks materjaliks inimese ja inimsuhete teemal kirjutamiseks. Ita Ever on üks tugevaima karakteriga naine,kelle on
mensevikud võimul Petrogradi Nõukogus, langes nende populaarsus üha ja 1917. aasta lõpuks toetas neid vaid väike osa Venemaa elanikest. Kodusõja ajal pooldasid vasakpoolsed mensevikud (Martov jt) Lenini valitsust, parempoolsed (Tsereteli) olid selle vastu. Mensevike partei keelustati Venemaal 1921. aastal. Bolsevikud: Liidriks Lenin, kelle kõrval olid mõjukamad poliitikud Grigori Zinovjev (1883- 1936), Lev Kamenev (1883-1936), Aleksandr Bogdanov (1873-1928), Anatoli Lunatsarski (1875-1933) jt. Lenin oli bolsevike kindel liider, erinevalt Martovist mensevike seas. Kindla tugeva juhi vajadu tulenes Lenini arusaamast, et ainult hästi distsiplineeritud ja tugeva liidri juhitud partei suudab revolutsiooni läbi viia. Kevadel 1905 pidasid mensevikud ja bolsevikud eraldi oma kongressi, see muutis VSDTP lõhenemise ametlikuks. Kuid 1905. aasta revolutsiooni areng (Leninile tuli see täiesti
intensiivsusega. Venemaal toimunud revolutsiooni mõjul lõi Isadora 1917. aastal Slaavi marsi. Perioodi tantsudes on kasutatud ka tööliste argiliigutusi. 1929. aastal esitasid Ameerikas nimetatud stiilis tantse Duncani õpilased ja teostel oli märgatav mõju 1930. aastate koreograafiale. Viimased aastad Duncani elust ja selle aja tegevustest (1921-1927) 1921. aastal kutsus tollane haridusminister Anatoli Lunatsarski Isadora Duncani Nõukogude Venemaale, kus Isadora Duncan rajas riigivõimu toetusel kooli, mis tegutses kuni 1949. aastani. Sellesse perioodi jäi vastuoluline abielu luuletaja Sergei Jesseniniga, esinemised Euroopas ja Ameerikas, täis mässulisi, nõukogude revolutsiooni toetavaid üleskutseid. Nimetatud ajajärku kuulub hulk argiliikumisest ja tööliigutustest väljakasvanud tantse, enamasti revolutsioonilistel teemadel.Ta võtab väga lihtsa visuaalse idee, näiteks lipu
aasta lõpul jätab Ervin kooli pooleli. Kümnendat klassi ta ei lõpeta. 1949. aastal tulevad Ervini juurde Arvo Kruusement ja Jaanus Orgulas, öeldes, et neil on Moskvasse stuudiosse täiendust vaja. Hillar Abel on öelnud: ,,See oli Ervini õnn, et Kruusement viis ta Moskvasse. Tal oli kaks võimalust: kas ta läheb raisku või 1 Moskvasse. Ta läks Moskvasse." Kuni 1953. aastani õpib Abel GITISes (Moskva Riikliku Lunatsarski-nimelise Teatriinstituudi Eesti stuudios) ja lõpetab selle. GITISes veedetud aja jooksul kohtab Ervin Abel enda esimest naist Asta Lotti, kellega ta 1951. aastal ka abiellub. Sama aasta 30. detsembril sünnib neile ka tütar, kellele Ervin paneb enda lemmik nime Tiina. 1953. aastal kolib noorpere Tallinnasse, kus nad sätivad ennast sisse Asta onu korterisse. Seal elasid nad õnnelikult kuni Ervinil hakkas huvi tekkima noore näitleja Tamara Gaenko vastu. 1966
Proletaarne kultuur muutus riigi kõnetooliks. Sotsialismi saavutused andsid avangardistlikke voole, palju avangardistlikku loomingut. Näiteks Tairovi teater on abstraktne, ka Prokofjevi ooperid, Majakovski luule, Meierholdi konstruktivistlikud uuendused. Mõjutatud sotsialismist. 20ndad vene teatriloos üks huvitavamaid: selgelt vasakpoolne ja liikus massidesse. 17. aasta järel, 1919 natsionaliseeriti teatrid ja loodi hariduse- ja rahvakomissariaat, mida juhtis Anatoli Lunatsarski, kes oli ka näitekirjanik. 11) Poliitiline teater Saksamaal Schilleri ,,Salakavalus ja armastus" esimene poliitiline tendentsdraama Saksamaal; see ei ole küll otseselt seotud 1920. aastatel sündinud poliitilise teatriga, aga Schillerist peale hakkas see mõiste tasapisi levima. Naturalistlik teater Saksamaal on eellooks poliitilise teatri tekkimisele Saksamaal. Poliitilise teatri suurkujuks oli Erwin Piscator, kes samuti näeb naturalismis suurt mõjutajat
annaabi.ee 
