Kriminaalpoliitika kordamine
tasumis- ehk kättemaksuidee ja lunastusidee. Esimene (Kant) lähtub õiguskorrast kui objektiivsest
kategooriast ning leiab, et kui süüdlasele on mõistetud õiglane tema süüle vastav karistus, on sellega
taastatud õiguskord. Teine, lunastusidee (Hegel), asetab rõhu kurjategija süüle ning näeb karistuses
kurjategijale antud võimalust oma tegu sisimas heastada. Karistuse põhjendamine lunastusideega
lähtub eeldusest, et karistamine puhastab süüdlase hinges seal olevast kurjusest. Samast põhimõttest
lähtub ka tänapäevane moraaliteooria.
Absoluutse karistusteooria järgi on karistus asi iseenesest, karistuse õiguslik ja eetiline alus ei vaja
täiendavat põhjendamist ega karistamisvolituse õigustamist. Karistada tuleb selle pärast, et süütegu
on toime pandud, karistus on vaba mistahes eesmärgist. Tõsi, nähes karistuse õiglast tasumist, võib
ju ka seda vaadelda eesmärgina