Füüsikaline maailmapilt
Taasühinemisel oma või
mõne teise iooniga vabanenud energia tekitabki kiirguse. See luminestsentsiliik esineb
peamiselt tahkistes. Seal on luminestsents määratud väga väikeste lisandihulkadega
(aktivaatoriga), mis asendavad mõnedes võresõlmedes põhiaine aatomeid. tavaliselt
piisab 0,01....1 mg lisandist 1 g põhiaine kohta. Luminestsents tekib vaba elektroni
ühinemisel ioniseeritud aktivaatori aatomiga. Seda protsessi nimetatakse
rekombinatsiooniks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et luminestentskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist
kiirgust, mis ei ole soojusliku päritoluga ja mis kestab ka pärast ergastamise lõppu.
Luminestsentsi kasutatakse telerite, arvutite jms. ekraanides; päevavalguslampides;
luminestsentsanalüüsis (ka AIDSi diagnoos, merevee saaste hindamine); dosimeetria;
aine ehituse uurimine, jne.
11.6.3. Laserkiirgus
Laserkiirguseks nimetatakse laseri poolt kiiratavat valgust. Laser on tugeva,
monokromaatse ja koherentse kiirguse allikas. Nimi tuleb ingliskeelse nimetuse