Lümfiringe Lümfiringe koosneb: lümfikapillaaridest lümfisoontest kahest lümfijuhast lümfisõlmedest Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Lümf ehk koevedelik on värvitu läbipaistev Lümf sisaldab peamiselt lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi toitaineid valke Koevedelik suundub koos ainevahetuse laguproduktidega kudedest tagasi verre lümfisoonte kaudu. Lümfisoonte süsteem algab lümfikapillaaride võrgustikuga. Koevedelik liigub lümfikapillaaridesse peamiselt difusiooni teel. Sealt suundub lümf edasi lümfisoontesse, mis omavahel liitudes järjest jämedamaks muutuvad.
kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss
Vabaneva energiaga arvelt saab sünteesida 36ATP molekuli. Glükoosi lagundamine piisava hapniku puhul. 3.03.2014 glükoosilagundamine hapnikuvaeses keskonnas. ESITLUSEGA Anaeroobne- Ilma hapnikuta/ piisava hapnikute Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine- glükoosi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, millekäigus üruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. Piimhappekäärimine- teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loodame lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. Etanoolkäärimin e- teostavad osa bakteritest ja pärmseened, saaduseks etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. Anaeroobsel glükolüüsil on ainult glükolüüsi etapp, ehk ainult 1 etapp. Tekib 2 pürovaadimolekuli, toodetakse 2 ATP'd ja 2 NADH2. Hiljem muudetakse püruvaat piimhappeks või etanooliks. Glükoos lammutatakse ja saadakse kaks 3süsinikulist..... LACTOBACILLIUS ME-3.. Kokku pandud inimeste poolt, mitte looduslik. B
Ca-ioonid – oluline kokkutõmbeks (piim); sarnane sümpaatilisele närvile VERI JA VERERINGE 1.Organismi sisekeskkond Vesi moodustab täiskasvanul 60% kehamassist. Sellest 2/3 moodustab intratsellulaare vedelik(rakkude koostises olev vedelik) ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik(rakkude vahel olev vedelik). Intratsellulaarne vedelikuruum moodustub kõikides organismi rakkudes vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 on interstitsiaalne e. koevedelik ja 1/5 vereplasma. Veri moodustab 6-8% keha massist (4-5l); lümf 2l ja koevedelik ~11l. Kõige rohkem vedelikku ajus, kõige vähem luukoes. 2.Veri vere hulk: Veri moodustab 1/10 organismis olevast vedelikust. Veri on vedel sidekude. Vere hulk rahuajal 4-5l ja raske kehalise töö ajal 20-35l. koostis: Koosneb paljudest komponentidest. ~55% vere mahust on vereplasma ja ~45% vererakud Veri on väga stabiilse koostisega – kuigi veres toimuvad pidevad muutused, suudetakse
Koosneb kahest sagarast. Hormoonid: · türoksiin ja trijodotüroniin sisaldavad joodi, mõjutavad üldist metabolismi, valkude sünteesi, närvisüsteemi talitlust · kalksitoniin alandab kaltsiumi taset veres Kõrvalkilpnäärmed Tavaliselt 4 väikest (0,1 g) rakukogumit kilpnäärme tagapinnal. Toodavad parathormooni, mis reguleerib Ca ja P ainevahetust. Harkelund e harknääre e tüümus Kuulub lümfisüsteemi. Hormoonid: tümosiin ja teised, mis reguleerivad vereloomet, lümfisõlmede arengut, lümfotsüütide küpsemist ja tegevust, antikehade teket. Neerupealis 2 tükki parem ja vasak, kaal 20 g kumbki. Väljaspool on neerupealise koor, sees neerupealise säsi. Koor koosneb mitmest tüüpiliste näärmerakkude kihist ja toodab suurt hulka hormoone. Neerupealise koore e korteksi hormoonid: · mineralokortikoidid vee ja soolade bilanss organismis · glükokortikoidid valkude, rasvade, süsivesikute, põletikureaktsioonide takistamine
tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. 18. Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon: · ahendavad närvid · laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklik ajus · pressoretseptorid · baroretseptorid · kemoretseptorid hormoonid, mediaatorid, keemilised ühendid. 19. Lümf ja lümfiringe. Koevedelik, mis siirdub lümfisoontesse, muutub lümfiks. Oma keemiliselt koostiselt on see vedelik sarnane vereplasmaga, erinedes sellest valkude väiksema sisalduse poolest (4-5%). Lümf sisaldab vormelemente, millede koosseisus on leukotsüüdid, peamiselt lümfotsüüdid, mis tekivad lümfisõlmedes. Lümfi tekkimine ja äravoolu kiirus on normaalses olukorras võrdsed. Lümfi tekib ööpäevas 2-4 liitrit. Suurtes lümfisoontes on lümfi voolukoorus 250-300 mm/min
Avaldub see selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Raku sisemuses valitseb elektroneutraalsus, st negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid on võrdselt. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K+ ja Na+ ning Cl- ja anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus, samuti rakumembraani ioonkanalite valikuline läbilaskvus nende ioonide suhtes. Rakus on ülekaalus K-ioonid ja negatiivset laengut kandvad valgumolekulid, rakuvälises vedelikus Na+, Cl- ja HCO3-. Tasakaalupotentsiaal on potentsiaal, mille juures iooni netovool (aine sisse-ja väljavoolude diferents läbi rakumembraani, sõltub aine konsentratsioonide diferentsist rakus ja rakust väljapool ja elektriväljast) läbi membraani
rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A ja B rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega (somatostatiini toime enda sekretsioonile). ·Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neuronil). Keemilise olemuse ja toimemehhanismide järgi jaotatakse hormoone: ·Steroidhormoonid ·Kilpnäärme hormoonid ·Peptiidhormoonid ·Katehhoolamiinid Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ.
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
Inimene vajab tavaliselt 2,2 2,8 l vett ööpäevas, mida saadakse toiduga ), mis tekib eelkõige lipiidide oksüdatsioonil.vett antakse ära uriini, higi, väljaheidetega ja väljahingatud õhuga. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Ülemäärane veekaotus-dehüdratsioon. Mineraalained- Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon. Elektroodide kons ekstratsellulaarses vedelikus: olulisism elektrolüüt NA+ samuti Cl-. Na+ ja vedeliku tasakaalu seos- kui vereplasmas mingil põhjusel väheneb Na+ konsentratsioon siis väheneb ka plasma hulk, kui Na+ hulk suureneb siis suureneb ka plasma hulk. Kapillaarne vererõhk peab olema piisaval suur, et suruda H2O välja rakkude vahelisse ruumi, et rõhk püsiks madal siis emendub vedelik tagasi
ööpäevas, mida saadakse toiduga (1,9-2,4 ja endogeense veena (0,3-0,4l ), mis tekib eelkõige lipiidide oksüdatsioonil.vett antakse ära uriini, higi, väljaheidetega ja väljahingatud õhuga. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Ülemäärane veekaotus-dehüdratsioon. Mineraalained- Organismisisene vedelikukäive, endogeenne vesi. ??? Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon.Veekogus esineb 1.rakusisese e.intratsellulaarse veena 60%- kuulub raku koostisse ja 2.rakuvälise e. ekstratsellulaarse vedelikuna 40%- ümbritseb rakke.selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkide ja regulaatorainete viimine rakku ja sealt välja. Ekstratsellulaarne jaotub: interstitsiaalkoe 31%,vereplasma 7% ja transtsellulaarse 2% vedelike vahel. Veesisaldus hoitakse regulatsioonimehhanismide abil suhteliselt konstantsena.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
