Kahjustuste vältimine tulevikus Pärast parandustöid tuleb jälgida, et vead, mida parandati, tulevikus korduma ei hakkaks. Selleks tuleb probleemsed kohad erilise tähelepanu all hoida: Fassaadi puhul on nendeks kohtadeks kõik vihmaveetorud, veeplekid, varikatused jne. Välitreppide ja terrassipõrandate üleminek peab olema lahendatud nii, et vesi ei pääseks puitkonstruktsioonini. Varikatuste ühendused seintega peavad olema sellised, et vihma-ja lumesulamisevesi ei voolaks välisvoodri vahele. Alumise palgirea hüdroisolatsioon tuleb kaitsta ilmastiku eest. Päike võib materjali murendada, mis omakorda vähendab materjali eluiga. Mööda seina voolav vihmavesi ei tohi sattuda palgi ja hüdroisolatsiooni vahele. Veeavariide kõrvaldamise järel tuleb lekkepiirkond kuivatada, vajadusel märjad materjalikihid kuivamise ajaks eemaldada. I-korruse põranda tuulutusavade ette on vaja paigaldada restid, et närilised põranda alla ei pääseks
Teist laadi mitte-purskelise aktiivsuse nähud on kivide varingud laavakuplist vôi kraatri seintest ning mudavoolused, mille päästavad valla kiire lume sulamine vôi tugev vihm. Laavakupli kasvu peatumisest hoolimata jäävad môned ohud. Igal ajal ja ette hoiatamata vôivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri pôhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused vôivad olla pôhjustatud auru (tekib kui vihma- vôi lumesulamisevesi puutub kokku veel kuumade kivimitega) kogunemisest maa- alustes pragudes, mille tulemusel tekib kôrge rôhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti vôimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tôenäolised. Erandiks on oht lennundusele allatuult triivivate tuhapilvede tôttu.
annaabi.ee 
