Kevadel on vajalik kahjustatud põõsaid kindlasti väetada sest puu või põõsas püüab iga hinna eest taastada oma esialgset võra ning selleks vajab ta palju toitaineid (Vaasa 2003). Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast.
kõrgemal lähistroopiline vihmamets. Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. 8. Transport India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast. Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid. Linnadevahelised maanteed on kitsad, halvasti hooldatud ning neil tekib tihti liiklusummikuid.
Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. (2;14) 10. TRANSPORT 15 India riiklik raudteevõrk ühendab kõiki suuremaid linnu. Raudteel veetakse 40% reisijaist ja 65% kaubast. Keskmine rongi kiirus on 50-60 km/h. Mõnel liinil liiguvad ikka veel auruvedurid
Meeles tuleb aga pidada ,et kindasti ei tohi noori võrseid kärpida,sest see vähendba järgmise aasta õitsemist (Calmia istikuäri OÜ). 18.3Külmakaitse Kaunis deutsia on üpriski külmakartlik, seetõttu tasub ta suuremate puude varju istutada või siis talvel panna põõsa ümber kerge talvekate. (Deutsia 2016). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed (Sander, 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Kaunis- deutsia 2014). 18.4 Haljaspistikute hooldus Kauni deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud
Mida intensiivsem on põõsa uute võrsete kasvatamine, seda rohkem võib ka vanu õisi lõigata. Meeles tuleb aga pidada, et kindasti ei tohi noori võrseid kärpida, sest see vähendab järgmise aasta õitsemist. Külmakaitse Kaunis deutsia on üpriski külmakartlik, seetõttu tasub ta suuremate puude varju istutada või siis talvel panna põõsa ümber kerge talvekate. Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° kuni -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed.Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem Haljaspistikute hooldus Kauni deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast
10 cm pikad laisüstjad, jämesaagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad. Õitseb aprilli lõpus või mais, enne lehtimist. Õied kollased, 1-3 kaupa, asetsevad lehtede kaenlas kogu võrse ulatuses. Viljaks on avanev kupar rohkete tiibjate seemnetega. Küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, küllaltki valgusnõudlik. Annab hästi kännuvõsu. Levinud haljastuses, väga dekoratiivne oma varakevadise õitsemise ajal. Eesti tingimustes külmub talvel sageli lumepiirini, seetõttu tuleb kasvukohta valida. Levinud ilupõõsas. Kärpimine Kohe kui õied on kadunud, et uued õiepungad jõuaksid järgmiseks aastaks õitsema hakata. Vormis hoidmiseks pügada ja vanad, katkised oksad eemaldada. Kuigi see põõsas on üsna külmakindel, võivad karmid talvekülmad õiepungad ära võtta. Sobib teiste taimedega kokku nii peenrale kui põõsastikku. Kui soovitakse varast õitsemist, tuleks taim paigutada lõunapoolse majaseina äärde
Kevadel on vajalik kahjustatud põõsaid kindlasti väetada sest puu või põõsas püüab iga hinna eest taastada oma esialgset võra ning selleks vajab ta palju toitaineid (Vaasa 2003). 4.7.4. Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks korralikult lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmadel talvedel võib deutsia külmuda lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed. Sellele vaatamata pole välistatud taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). 4.7.5. Paljundamine Taime paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega. Kuna Kare deutsia on hea juurduja siis võib pistoksad torgata otse peenrasse, kus on kerge liivakas muld. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast
silikaatsetel muldadel. Levila kliima on soe ja sademeterohke, aastas esineb sademeid keskmiselt 10003000 mm. Kasvukohas talub ta küllaltki hästi varju, kõige paremini kasvab värsketel ja sügavapõhjalistel liivsavimuldadel. Ei talu seisvat vett. Külmakraade talub kuni 15...25 °C. Puu kasvab tavaliselt kuni 50, harva kuni 70 m. Tüve läbimõõt on kuni 1,5 (2,0) m. Eesti sisemaa talved on soojalembelisele kaukaasia nulule mittesobivad, karmimatel talvedel külmub ta kuni lumepiirini, kasvab peamiselt dendroloogilistes kollektsioonides. · Pung vaiguta, suured, soomused näha · okkad pikad, laiad, pealt tumerohelised ja läikivad, paiknevad võrsel tihedalt kammitult või võrse tipu poole suunatult · võrsed oliivpruunid, karvased · käbid suured (...20 cm) · kasutatakse peamiselt tselluloosi valmistamiseks, Lääne-Euroopa parkides populaarne ilupuu
jahedates orgudes ning on seal oluline metsapuu. Eelistab niiskemaid muldi ning suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju, ei sobi kasvama avapäikesega kasvukohtadele, eelistab merelist niisket kliimat. Puit kerge ja vastupidav kõdunemisele. Kodumaal on liik looduskaitse all. Väärib senisest rohkemat kasvatamist eesaedades ja väiksematel haljasaladel. Meil ei vilju, paljundatakse vaid vegetatiivselt. Külmahell, külmudes karmil talvel kuni lumepiirini. Sobib haljastuses väikesemõõtmelistesse eesaedadesse ja parkidesse alusrinde põõsana. Istutada tasuks põhjakaartest varjatud kasvukohale. Perekond Thuja L. ELUPUU Elupuu perekonda kuuluvad liigid (4 liiki Ida-Aasias, 2 Põhja-Ameerikas) on ühekojalised puud ja põõsad. Lehed soomusjad, kinnituvad lapikutele võrsetele vastakuti. Emas- (käbid) ja isasõisikud asuvad võrsete tipus. © Ivar Sibul 2007 2012.
annaabi.ee 
