Maateadus alused
kui suvel ära sulab. Jääaegadele on iseloomulikud mitte külmemad talved, vaid jahedamad suved.
Lumepiir (aastaringse lumikatte ala) ei sõltu mitte ainult laiuskraadist (ja temperatuurist) vaid ka sademete hulgast.
Liustike kujunemine. Lumehelves -> teralumi. Lume kuhjumisel üle 3-4m paksuseks hakkab tekkima teraline kokkusurutud firn. Firni
edasisel kokkusurumisel tekib liustikujää, mis koosneb üskikutest ümberkristalliseerunud teradest.
Akumulatsiooniala piirdub lumepiiriga, kuid liustik ulatub nõlva pidi ka alla, sõltuvalt seal valitsevast kliimast.
Liustike pealetung ja taandumine. Liustik taandub siis, kui sulamine hakkab toimuma kiiremini, ja tagant ei jõua uus jää peale liikuda. Kui
akumulatsioon ja ablatsioon on tasakaalus, püsib liustikupiir paigal. Sulamine ja pealetungimine on tasakaalus.
Liustike liikumine.
Liustikes esineb plastiline voolamine ja basaalne libisemine. Mandriliustikel tavaliselt ainult voolamine. Mäestikuliustikud võivad aga
annaabi.ee 
