Kallutatud valim Tunnuste jaotus valimis erineb süstemaatiliselt üldkogumist. Mõned tunnused on võivad valimis olla üldkogumiga võrreldes üleesindatud, teised alaesindatud. Kallutatud valimi põhjal saadud tulemused pole seega üldistatavad üldkogumile. 8.Selgitage valimimeetodite liigitust mittetõenäosuslikeks ja tõenäosuslikeks. Kirjeldage lühidalt järgmiste mittetõenäosuslike valimimeetodite valikupõhimõtet (lumepallimeetod, kvootvalim, teoreetiline valik, valim kättesaadavuse alusel). Millised on iga meetodi eelised ja puudused, millistele uurimisküsimustele sobib? - Tõenäosuslike valikumeetodite keskeks ideeks on juhuslik valik. Mittetõenäosuslik : Valik viiakse läbi teatud kriteeriumite alusel, mis aga siiski ei täida tõenäosusliku valiku nõudeid. Lumepallimeetod - uuritava rühma ühelt liikmelt küsitakse, kas ta saab nimetada veel teisi samasuguseid
koostöö saavutamine. Lihtne juhuslik valik (juhuvalik) Empiiriline valik - üldkogumi objektide valimisse sattumise tõenäosuses ei ole teada. Empiiriliste valikute korral on probleemiks tulemuste usaldusväärsus, valim ei ole juhuslik, saadud tulemused sõltuvad objektidest, keda uurija (ekspert) suudab või soovib valimisse kaasata. Mugavusvalim, lumepallimeetod mõõtmisvahendi koostamine (otsimine) ehk meid huvitatavate tunnuste koostamine; Olemasoleva vahendi kasutamine, täiendamine või uue koostamine mõõtmismeetodi valik ehk andmete kogumise meetod; Otsene kontakt (vestlus, paberkandjal küsitlus), telefon, e-kiri, tavapost Andmete kogumine Andmete kogumine, kodeerimine jms, sisestamine, korrigeerimine. 12 Andmete töötlemine Statistiline töötlus, analüüs (interpretatsioon), uuringu väärtustamine,
juhuslike inimeste küsitlemine kaubanduskeskuses 3. juhuslike möödujate intervjueerimine… b. otsustuväljavõtt. Uurija otsustab, millised on tema arvates antud uuringu puhul kõige sobivamad üldkogumi liikmed, kes valimisse lülituda. Sellega püütakse saavutada suuremat representatiivsust mugava väljavõtuga võrreldes. Otsustuväljavõttu on sobiv kasutada, kui valimi suurus on suhteliselt väike, mis on tüüpiline tutvumisuuringutele.. c. Lumepallimeetod. Esialgsed küsitletavad valitakse juhusliku valiku teel mõne üldkogumi liikmega kontakteerudes; edasi kasutatakse neid infoallikana uute nimede valikuks. d. Kvootväljavõtt. Kvootväljavõte sarnaneb kihtväljavõtu meetodile, sest samuti jagatakse üldkogumit. Kvootväljavõtte 3 etappi: 1. üldkogum jaotatakse segmentidesse teatud kontrollnäitaja alusel 2. Igale segmendile määratakse uurija poolt kvoot. 3
VALIMIVÕTU MEETODID JUHUSLIKUD MITTEJUHUSLIKUD LIHTNE MUGAV VÄLJAVÕTT JUHUVÄLJAVÕTT SÜSTEMAATILINE OTSUSTUSVÄLJAVÕTT VÄLJAVÕTT KIHTVÄLJAVÕTT LUMEPALLIMEETOD KLASTERVÄLJAVÕTT KVOOTVÄLJAVÕTT Meetodi nõrkuseks on: · mitte alati pole saada numbrijärjestusega loetelusid üldkogumi kohta; · tulemuseks võib olla hajutatud valim, kust andmete kogumine osutub kulukaks; · ei ole kindlustatud valimi esinduslikkus üldkogumi suhtes- valimisel võib teatud alamgruppidesse sattuda liga vähe või liiga palju elemente;