Laps suhtleb mängides rühmakaaslastega, seepärast vajab ta ka mängu enda arenguks. Mõtlemisoskuse ja taibukuse arendamiseks on kasulikud ka matemaatilised mängud (nt Kapsauss). Nende abil saab õppida palju, nt värve, loendamist, liitmist, lahutamist, suurem-väiksemat, hulki. Paljude laste, tihtipeale aktiivsete poiste lemmikud on välimängud. Talvisel ajal armastavad lapsed lumememmesid meisterdada. See on loov töö, sest lisaks pallide veeretamisele saab lumememmele nt lumevärvidega kunstipäraselt näo pähe joonistada või muidki detaile välja mõelda. Ehitusmängudes on lapsel suur võimalus avada uksed oma fantaasiale, ehitades erinevaid sildu, maju, basseine ja autoteid. Veemängud on lapse jaoks rahustavad mängud, mis loovad positiivseid emotsioone. Kõikidel mängudel on lapse arengus suur tähtsus. Olles täiskasvanu ja töötades lasteaias, jätkub ka minu mäng lastega. Võtan nende mängudest osa ja suunan neid. Aitan, kui nad ei
(Kuid mitte ainult. Üldiselt on laste jaoks lihtsam omandada läbi mängude kõiki matemaatilisi mõisteid ja omadusi. Nagu näiteks: värvid, loendamine, liitmine, lahutamine, hulgad, suurusmõisted, kohamõisted jne) Too välja, et ka vabaõhumängud on tähtsad ja siis näitena, et talvel... (muidu liiga järsk üleminek)... Väljas (mängides talvel) lumememme meisterdades on lapse jaoks lõbus kunsti pärane tegevus joonistades lumevärvidega lumememmele silmi, nina, suu ja fantaseerida ise juurde värvilisi detaile. Ehitusmängus on lapsel suur võimalus avada uksed oma fantaasiale, ehitades erinevaid (luues erinevaid ehitisi: Sildu jne) sildu, maju, basseine ja autoteid. Erinevatest mänguliikidest võiks esile tuua veel veemängud, mis on... Veemängud- on lapse jaoks rahustavad mängud, mis loovad positiivseid emotsioone. Veega saab teha erinevaid katseid. See kuulub kokkuvõttesse essee lõppu ...
Head aega! teatab teine kolmandale osalisele. Kolmas vastab: Head aega! ja lehvitab. Kaks last lahkuvad lehvitades. 44 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 9. METSAS JA ÕUES Kuulamine Vaata, praegu on sügis. Lapsed on metsas. Sügisel on soe, päike paistab. Lapsed korjavad kastaneid. Poisil on suur korv. Kas tüdrukul on korv? Vaata, siin pildil on talv. Lund sajab. Lapsed on õues ja teevad lumememme. Poiss paneb lumememmele ämbri pähe, see on lumememme müts. Tüdruk paneb lume- memmele nööbid ette. Siin on kolm nööpi. Nüüd on lumememm valmis. Lapsed tee- vad lumememme. Siin on suur lumepall. See on väike lumepall. · Jutustades osutab õpetaja pildile ja juhib laste tähelepanu erinevas suuruses lume- pallidele. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: Praegu on sügis. Päike paistab. Poisil on suur korv. On talv. Lund sajab. Siin on suur lumepall. Siin on
sulas ära. Mitu jäi alles jne.) OKTOOBER Külm näksib lehti vahtrauult (kikivarvul, ülevalt alla, kord ühe, kord teise käega) Neid keerleb, keerleb alla (kätega ees ülalt alla, spiraalikujulised liigutused alla) Vihm rabistab(sõrmed rippes) ja tõstab tuult(ülal kätega liigutused) Uks talvele on valla(käed laia kaarega eest kõrvale alla). LUMEMEMM Veeretame palli(käed ees sõrmeseongus, vertikaalringid) Suure lumepalli(suur kätekaar ees ülevalt alla kokku) Lumememmele(veame silueti)teeme alguse(kükitame, põlvede haare) Veeretame palli(käed ees sõrmeseongus,vertikaalringid) Kena lumepalli(käed üles sõrmesoengusse, ringis ümber pea) Lumememme keha(kõed eest vaheliti embuvad õlgu) Saame sellest teha(sama veelkord, teistpidi vaheliti) Veeretame palli(kordub..) Pisikese palli(käed ülal, ihud kaares koos) Lumememme pea(pea pihkude vahel) Tuleb sellest hea(käed pealaele, noogutused ette) Silmad, nina ,suu(joonistada),
Ta pani käed silmade ette ega julgenud koerakese poole vaadatagi. Õnneks sai Muki palli veest kätte. Ta haaras selle hambusse ning ujus kaldale. Nii saigi Tiina oma palli tagasi. Tüdruk tänas Mukit ja kallistas koerakest õnnelikult. Muki liputas suurest rõõmust saba. Tal oli hea meel, et oma sõpra aidata sai. Vanatädi lugu Oli ilus talvepäev. Päike paistis ja maad kattis valge lumi. Mati ehitas aias vahvat lumememme. Ta veeretas suurt palli. Kati mängis ka õues. Ta tegi lumememmele kätt. Eemalt tuli vanatädi. Vanatädi tuli poest. Tal oli raske poekott käes. Väljas oli väga libe ja vanatädi kukkus ning kõik tema toiduained veeresid laiali. Prillidki kukkusid eest ära. Mati ehmus. Ta kartis, et vanatädi on väga haiget saanud. Mati aitas vanatädi püsti. Kati korjas vanatädi toiduained kokku ja pani kotti. Kui vanatädi püsti sai, siis ta tänas Katit ja Matit. Kati aitas vanatädil raske poekoti koju viia. Mati aga jäi lumememme lõpuni ehitama
küll. Eksistentsiaalsed küsimusi lahkab loomaaiast pagenud boa, kes mõtiskleb, kuspool aeda tegelikult asub loomaaed. Kõikides loomaluuletustes (v.a luuletus kassist) on tegemist antropomorfsete tegelastega, kes esindavad inimeste erinevaid iseloomujooni tigu tigedust, papagoi ihnsust, boa elutarkust. Inimlikud omadused on peale loomade antud ka suvele, kes laulab ja ronib vihma eest kuuse alla käpuli peitu (,,Suvi"); lumememmele, kes jookseb kevad põues linna peale käima (,,Lumememm"); luuletuses ,,Katus sõidab" kohtume katusega, kes on otsustanud linna peal ühe tiiru teha ja liikluses suurt segadust tekitada Isikustatud on veel tedretäppe, kes kaovad õe ninalt ja lipsavad venna ninale (,,Tedretäpid"). Julgemalt katsetab autor ka sõnamängu vallas: ihnuskoist papagoist saab vanatoi papa koi luuletuses ,,Vanatoi papagoi"; luuletuses ,,Varesejalgadest" joonistab laps tähepostide peale ka varese ja varesele jala
annaabi.ee 
