0 Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. Kuidas tekib lumelaviin? 0 Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. 0 Lumelaviin tekib sulailma ja tavaliselt paksu lume tõttu. Mida kumeram on mägi seda suurem oht on lumelaviini tekkimisel. 0 https://goo.gl/xhhyXB Lumelaviinides vigastatud. 0 Vähestel juhtudel ei saa keegi lumelaviinide korral surma. Tavaliselt saavad vigastada lähedal asustatud inimesed, lumelaudurid, suusatajad ja loomad. Lumelaviini kahjud. 0 Osades suusakuurortites tehakse väiksemat sorti plahvatus öösel mäe peal. Kuna nad näevad, et lund on liiga palju. Hommikul peale lume plahvatust sõidab lume masin uue lume pealt ja mägi ongi korras. Teistes suusakuurortites kahjuks ei tehta nii ja inimesed võivad jääda lume alla. Kasutatud kirjandus 0https://goo.gl/3qpRsa 0https://et
välja lennutatud. Efusiivsed vulkaanipursked on reeglina aluselise ehk ränivaese koostisega ning väiksema sisehõõrde tõttu pääsevad eraldunud gaasid paremini magmast välja, mistõttu on pursked rahulikud ja vulkaaniliseks produktiks on tuha, pimsi jms asemel pigem vedel laava. Kokkuvõte Selle referaadi tegemise käigus saime väga palju uut teada, näiteks, et lumelaviinide kiirus võib ületada 500 km/h ja tornado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. Samuti saime teada, et maavärinad esinevad peamiselt laamade äärealadel, Eesti laama äärealal ei asu, selle pole meil ka maavärinaid. Töö oli väga huvitav ja omavahel oli hea koostööd teha. Nüüd oskame ka paremini referaati vormistada ning teha sisukorda. 13
Kõige haruldasemad ja väärtuslikumad ning kaitseväärilised metsapiirkonnad on Euroopas juba suures osas kaitstud. Sageli asuvad kaitsealad mägipiirkondades või asustusest kaugel. 9 Inimtegevusest puutumata on need liikide mitmekesisuse seisukohalt kõige väärtuslikumad. Lisaks on umbes 10 % metsi kaitse all veestike, põhjaveevarude ja pinnase kaitse tõttu ning lumelaviinide ja erosiooni ennetamiseks. Bioloogilist mitmekesisust edendatakse ka tulundusmetsade majandamisega, jättes metsa pehkinud puid ja luues mikroorganismide kasvualasid haruldaste liikide säilitamiseks.(1) Tulundusmetsade raie Euroopas jääb selgesti alla nende kasvule. Puistu aastane puhaskasv 2005. aastal oli 687 miljonit m 3 (metsades, kus looduslike tingimuste poolest on võimalik metsa üles töötada). Raiemaht oli vastavalt 442 miljonit m 3 . See tähendab, et metsade
annaabi.ee 
