E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Üks sulane oli koguni kere paksu põõsa varjus maha pannud; Krõõt leidis ta sealt ja andis
talle põleva tulelondiga niisuguse meeldetuletuse, et magaja kõhe püsti kargas, lendavate
sädemete üle ehmatades jooksu pistis ja tagasi vaatamata vähemalt viissada sammu nagu
nool edasi lendas.
Tulelondid olid kustunud Ja päike tõusmas, kui sepp Villu müriseva häälega kõiki enese
juurde kutsus. Risti talu lähedal oli ta lumelapikeselt hobuste jäljed leidnud ja nende keskel
inimese jälje, mille suurus ja kuju selgesti ta sünnitajat üles tunnistasid.
See oli Maie jälg!
Teisi sellesuguseid ei olnud lume peal enam näha ja maapind oli sel köhal nii kõrge, kuiv
ja kuuseokastega käetud, et Maie kerged jalad selle peale jälgi ei võinud jätta. Hobuste
jälgedest võis paiguti ka veel kuival maal aru saada. Lume-lapike näis jälgede pööramise