emaseid. Isaste lonthüljeste kokkupõrked on nii raevukad, et tallatakse ettejäänud pojadki surnuks. Koobas lumes Viigerhülged (Phoca hispida) poegivad ja kasvatavad järglasi triivjääle rajatud lumekoopas. Talvel kuhjub lumi hüljeste poolt rajatud hingamis- ehk rindaukude kohale. Veebruaris-märtsis ronivad emased viigrid hingamisaugu kaudu jääle ning kaevavad endale lume sisse koopa. Selles veedab poeg oma kaks esimest elukuud. Lumekoobas pakub hüljestele küll varjupaika, ometigi leiavad jääkarud neid mõnikord ka lume alt üles. Ohustatud hülged Ainsate hüljestena elavad troopilistes vetes munkhülged. Kolmest munkhhülge liigist kaks on hävimisohus, kusjuures üks neist on vist välja surnud. Need hülged on tundlikud inimmõjule, eriti siis, kui nad rannikule poegima tulevad. Oma osa nende hävimisel on kalastamisel ja veereostusel. Havai munkhüljeste arvuks hinnatakse 1000 isendit, Vahemeres elab umbes
· Vajadusel elustada Aktiivne välispidine soojendamine: · Soojad vannid kuni 40C · Soojendavad tekid · Puuduseks on kontrollimatu temperatuuri tõus (2,2-1,5C) toimub veresoonte laienemine keha pinnal, keha sisemuses aga jätkub temperatuuri langus. Talvisel tundrul liikumine: · Liigu mööda tähistatud taliteid, 2,5m pikune teivas, kahe märgi vahe on 40-50m. · Kui edasiliikumine on riskantne jää paigale · Tee lamamissüvend või lumekoobas, kindlasti õhuauguga laes. Lüünal hapniku kontrolliks · Ära jäta rühmakaaslast üksi, liikuma peavad kõik koos · Udus ja tuisus kasuta tee otsimisel 60m nööri Lumepimedus: · Lumi peegeldab hästi ultraviolettkiirgust, umbes 85% peegeldub lumelt tagasi ja satub meie silma · Lumepimedus on ultraviolettkiirguse mõjul tekkinud silma sarvkesta ja sidekesta põletik. Hädasignaalid: