sellisel aastaajal kuiva jalaga koju jõuda. Seega annavad kevadest märku ka inimeste jalanõude eelistused. Jõest mööda jalutades on kuulda üle pika aja jälle kiiremat vee vulisemist. Samuti on veehulk seal suurenenud üpris märgatavalt. Mainimata ei saa jätta, et ka muru on nii mõneski kohas täitsa nähtaval ning esimesed lumikellukesed piiluvad südikalt juba päikese poole. Puutüvedel võib näha juba liikuvaid putukaid, sest puud on juba ammu vabanenud talvel neid matvast lumekihist. Kaskede (ka teiste lehtpuude) lehed hoiavad end veel tihkelt pungades. Pajud on oma urvad juba kõigile vaatamiseks välja toonud. Kahtlemata on oma ,,süü" kevade saabumisel päikesel. Käib ta ju järjest suurema kaarega ning eredama valguse, soojendavama jõuga meist üle. Päevad muutuvad järk-järgult pikemaks, ööd aga seevastu lühemaks. Tänu päikesele saabuvad ning on saabumas põhja poole ka rändlinnud, kes võivad endale juba siit toitu leida. Puude latvades on nii hiljuti
EMEPi standardi kohaselt tuleb lehter paigutada 1-2 m kõrgusele maapinnast, kuigi kõrgemal põhjustab tugevam tuul suuremaid moonutusi(v.a. tiheda samblakattega pinnasel, kus erosioon on olematu, seal võib paigutada lehtri pumarinde lõrgusele ning näitajad on üsna täpsed). Lume korral saab proovi võtta tasasele looduslikule pinnale kogunenud lumest. See meetod ei eelda eelnevat koguja paigaldamist. Lumekihist võetakse proove plastmass toruga. Lumi ei tohi olla eelnevalt vettinud. Lumi sulatatakse plastpudelis või kilekotis ning edasine töö sarnaneb koguja omale. Maastikku paremini iseloomustava proovi saamiseks on soovitav panna kokku torutäied 3-10 lähestikku asuvast punktist.Sademete keemiat mõõdetakse samuti lehtri ning plastpudeli abil. Sademeid kogutakse ööpäevasel põhimõttel, säilitatakse külmkapis
annaabi.ee 
