"lumekamakas" - 1 õppematerjal

Päikesesüsteem - referaat

Helda pea ja pika sabaga suur komeet on imetlusväärne nähtus öötaevas. See, mida meie silm aga näeb pole tegelikult komeet, vaid gaas mis komeedist purskub ja 28 päikesevalguses helendab. Komeedid koosnevad veest, jääst ja tolmust. Nad on väga väikesed ning neid pole võimalik näha, kui nad on Päikesest kaugel. Joonis 19. Komeet Komeedi tuum on prügine lumekamakas, mida ümbritseb gaasi- ja tolmupilv. Enamiku komeetide tuum on väike- läbimõõt umbes 10 kilomeetrit. Gaasi- ja tolmupilv võib olla aga sama suur kui Jupiter. Komeedi gaasi- ja tolmupilv ning saba helendavad, kuigi ise nad valgust ei kiirga. Komeedi tolm koosneb peamiselt süsinikust ja ränist, gaasiks on veeaur. Päikesekiirguse mõjul aurustuvad komeedi tuumast väljuvad tohutud vesinikupilved, mille läbimõõt ulatub kümnete miljonite kilomeetriteni