Maonõre (succus gastricus): -seedefermendid (-ensüümid) – toiduainete lõhustamiseks -soolhape (HCl) – valkude denatureerimiseks (selle abil: 1) aktiveerib ensüümid, 2) muudab valgud seeduvaks, 3) tapab baktereid) -lima – mao seina kaitseks eneseseedimise eest – kui lima hulk väheneb, tekivad maohaavandid Mao lihaskest – 3 kihti: a)Põikikiudude kiht – sisemine b)Ringkiht – üle kogu mao, eriti arenenud lukutiosas, mille lõpus moodustab lukutisulguri (sphincter pylori) c) Pikikiht – välimine, enamik kiude koondunud kõverikele (nn. maopaelad), ees- ja tagaseinas vähem Seedimine maos kestab 3 - 4 tundi, selle ajal liiguvad peristaltilised lained edasi-tagasi, seedimimise lõpus tugevnevad ülalt alla kulgevad lained, mis hakkavad maosisu edasi soolde lükkama. Mao väliskest: serooskest – peritoneum – katab igast küljest – intraperitoneaalne. Peensool: Peensool on seedekanali pikim osa – laibal (lihaskest pole toonuses
kaksteistsõrmiksoolest on tagapool liites ja kõhukelmega kaetud. Retroperitoneaalne – kõhuõõne taga asetsev Magu (ld ventriculus, kr gaster) Magu asub umbes 10.–12. rinnalüli ja 1.–3. nimmelüli kõrgusel ülakõhus, suurem osa maost asub keskjoonest vasakul. Maos toit peenestatakse, segatakse maonõrega läbi (maomahla happelisus surmab enamiku toidu ja õhuga makku jõudnud mikroorganismidest). Mao maht on umbes 1–2 liitrit. Ringlihaskiht moodustab mao ja duodenumi piiril lukutisulguri (sfinkteri). Perioodiliselt kokku tõmbudes ja lõõgastudes võimaldab see soolestiku ülekoormamise vältimiseks toitu väikeste annuste kaupa kaksteistsõrmikusse edasi toimetada. Peensoolel eristatakse kolm osa: kaksteistsõrmiksool (duodenum), tühisool (jejunum), niudesool (ileum). Kaksteistsõrmiksool algab maolukutist (pylorus) ja asub retroperitoneaalselt mao tagaseinal. See sooleosa meenutab kujult C-tähte, mille kaar haarab kõhunäärme pea. Kaksteistsõrmikusse