Erakordselt külmad ilmad ohustavad inimeste ja loomade elu. Tugev lumesadu võib muuta teed läbimatuks ja matta hooned lumealla, seda eriti juhul, kui tuul ajab lume lumehangedeks. Lumesadu ja tugev tuul põhjustavad lumetuiskusid. Lumetuisud halvendavad nähtavust ja siis on ohtlik liigelda. Maa kattub lumega, kui on temperatuur alla 0°C. Lumetorm Monika Monika oli lumetorm, mis tabas Eestit 9. detsembril 2010. aastal. Selle põhjuseks sai tsüklon Monika, millele pani nime Monika Pfrengle-Sewing. 9. detsembril päeva keskpaiku ähvardas ta Lätit, põhjustades Riias üle 19 cm lumikatet. Tugeva tuule mõjul kukkusid mõned suured puud maanteele ja elektriliinidesse. Suurim tormituule kiirus mõõdeti Dirhami vaatlusjaamas 10.detsembril kella 6 ja 7 vahel, see oli 26,1 m/s. Veel 24 ilmajaamas registreeriti tuult kiirusega üle 15 m/s. Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest, mis on talvel päris harv loodusnähtus.
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus
piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kiiresti lahkuda. Foto 11, tsunami sireen (https://en.wikipedia.org/wiki/Typhoon#/media/File:Pacific_Typhoons.jpg) 14 1.4 Orkaanid Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud Maa kõige madalamad õhurõhud merepinna tasemel. Troopiliste tsüklonite liikumapanev jõud on õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, nii et osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana
registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
