a Kasahstanis. Selle ülesandeks oli kinnipeetud vangide tööle suunamine, eesmärkideks oli laiem industrialiseerimine ning Kasahstani maavarade kasutuselevõtt.Vangide tööd kasutati Siberis ja polaaraladel asuvatel tööstusobjektide rajamisel. 1940date aastate keskpaigast hakati kasutusele võtma väga range korraga laagreid- kaevandati väikeste kuludega suur hulk maavarasid, sellistes laagrites puudusid vangidel inimõigused täielikult. Nendeks laagriteks olid nt. Lugovoi, Pestsanõi ning Steplag. Kuna Gulag oli mõeldud inimeste ümberkasvatamiseks, kinni hoidmiseks või kõrvaldamiseks paiknesid laagrid külmades ning enamasati elamiskõlbmatutes kohtades. Tänu vangide värvilise metalli kaevandamisele, kivisöe varumisele, matsatööstuses osalemisele ning muudes riigile vajalikes majandusharudes tegutsemisele muutus Stalinile Gulagi tegevus oluliseks. Kuna sunnitöölaagrite vangide elu- ja töötingimused väga ebainimlikud ning peaaegu olematud
Tarbekunstiinstituudis (õppejõud Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko). Autoportree. 1968 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma üliõpilastega (Esther Potisepp (tulevane abikaasa), Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja Heldur Viires) ja saadeti Siberisse vangilaagrisse. Määrati kõigile neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Henn Roode suunati Kasahhi NSV Karaganda oblastisse Lugovoi lagrisse, mis oli erilaager poliitvangideks. Kuid vabastati teda ennetähtaegselt 1956. aastal. Arreteerimise aluseks sai fabritseeritud süüdistus nõukogudevastases tegevuses. Vaid tegelikkuses eesmärgiks oli andekamate üliõpilaste tasalülitamisega tühistada "Pallase" meelsust elus hoidva Tartu positsiooni kunstikeskusena... Kaasaegsete mälestuses oli Roode enne arreteerimist lõbus, aktiivne, särtsakas, kes kõige rohkem rääkis ja möllas, aga kui tema