See on odavam võimalus kui igasugune tehnoloogia, mis pakuks ligipääsu samale infole, suuremad eliitkoolid ja jõukamad inimesed saaksid lubada endale õpikutest ja raamatutest loobumist, samas kui väiksemad koolid ja vähem jõukamad inimesed seda lubada ei saa. Raamat ei vaja ka erinevalt tehnikast elektrit, see on alati kasutatav. Infotehnoloogia kiire arengu tõttu, on hakatud paberkandja kujul raamatut vähem kasutama, selle asemel on kasutama hakatud e-lugereid ja üldist e-raamatu vormi. See loob inimesele kiirema ja lihtsama variandi. Inimeste tänapäevane elutempo ei anna neile vabadust minna raamatukokku või raamatupoodi teose järgi, pigem tehakse kiire otsing internetis. Kirjandus on erinevate inimeste erinevates vormides eneseväljendus. Kuigi võimatu on ette näha inimese ja raamatu ühist tulevikku, võib öelda, et suure tõenäosusega raamatud välja ei sure.
Õpetajad võiksid jääda siiki alles, sest kui õpilasele jääb midagi arusaamatuks, on tal kellegi käest küsida. Nii nagu igas valdkonnas, hakatakse ka koolis üha rohkem kasutama tehnilisi vahendeid. E-kool on praeguseks päeviku täiesti asendanud ja räägitakse juba õpikute asendamisest tahvelarvutitega. Eks neil mõlemal on nii head kui ka halvad küljed, kuid arvan, et kool ei saa jääda maha ülejäänud ühiskonnast. Kui enamus inimesi kasutab raamatute lugemiseks juba e-lugereid, siis pole mõeldav, et lapsed peaksid kooli ja koju iga päev hunniku õpikuid tassima. Praegu ei jää siiski e- õpikute takistuseks tehnilised vahendid, vaid pigem elektrooniliste õppematerjalide puudumine. E-õpikute jaoks tuleb luua uued õppematerjalid, vanade õpikute digitaliseerimine on üsna mõttetu. Ka õpilaste hindamine tuleks teha nii palju kui võimalik arvutite poolt. See vähendaks õpetajate koormust ja oleks ka 100% objektiivne
suuremad kui õpilased ise. Koolikottidest oli raskem ainult mäletada, mis vihikuid järgmine päev kaasa tuli võtta. Ei juhtunud harva ka seda, et õppematerjalid omavahel vahetusse läksid ja selle tõttu, et minu asjad pinginaabri kätte olid sattunud, kodused ülesanded tegemata jäid. Peavalu tõi see kõigile: mulle, vanematele, õpetajatele. Eelneva probleemi lahendamiseks on välja tuldud õpikute digitaliseerimisega. Paberkandjal raamatutele eelistatakse tahvelarvuteid ja e-lugereid. Sellisele õppimisviisile pole suudetud veel täielikult üle minna, kuid ideaalses variandis ei pea õpilased enam kaasas kandma kümmet erinevat õpikut, vaid näiteks iPadi, kus kõikide ainete materjalid olemas on. Kuna tegemist on pigem kallite nutividinatega, tekib küsimus, kust saavad õpilaste vanemad selle jaoks raha. Üheks variandiks on see, et tahvlid on tagatud kooli poolt ning neid kasutatakse vaid koolis kohapeal vastavalt õpetaja soovidele
E-lugeris saab kirja suurust ja fonti muuta endale meeldivamaks ning samuti saab jagada loetud raamatuid või lugemisel olevaid raamatuid internetis (nt Facebookis). Kuna e-lugerid võivad kukkumisel minna kergesti katki, siis on tehtud nende jaoks ka erinevad kaaned, mis neid kaitsema peaksid. Maailma populaarseim Amazon Kindle on valmistatud Amazon.com-i poolt. Esimest Kindle’i mudelit esitati 2007. aastal. Amazon Ameerikas avalikustas 2010. aastal, et nad on müünud rohkem e-lugereid kui raamatuid. Esimene Amazon Kindle maksis 399 USA dollarit. Kindle edukusele on kaasa aidanud ka Stephen King, kes kirjutas ühe romaani digitaalsel kujul avaldamiseks ja seda müüdi ainult Amazon.com-i vahendusel. Apollo e-luger on ainuke eestikeelne ja Eesti e-raamatute poega e-luger. Apollol on kaks e- lugerit, millest üks maksab 130 eurot ja teine 149 eurot. Esimene Apollo e-luger anti välja 2013. aastal. Need on valminud koostöös Euroopa suurima e-lugeri tootjaga PocketBook.
keskmise pehmekaanelise raamatu suurune käeshoitav puutetundliku ekraaniga seade, mis võimaldas lugeda e-raamatuid. (Infotoday 2013) Selle ühendamine arvutiga oli kohmakas kõigepealt tuli see ühendada pistikuga ning alles siis sai selle kaabli abil arvutiga ühendada. Rockete Book'ile järgnesid Ever yBooki välja antud Every Book, Soft Book Pressi Soft Book ja Librius.com'i Milleniume Book. Tänapäeva e-lugerid ei ole kindlasti mõeldud ainult e-raamatute lugemiseks. Suurem osa lugereid võimaldab kuulata muusikat, kasutada Wi-Fi't, neis on märkmiku- ja kalendrifunktsioonid. E-lugerites enimkasutatav operatsioonisüsteem on Linux ning enimtoetatavad faili formaadid .pdf, .html ja .epub. Eestisse tuli esimene e-luger, Intereadi Cool-Er, müügile 2010. aasta veebruaris. Seda müüakse Rahva Raamatu kauplustes ning see maksis 250eurot. (Rahvaraamat 2013) 5. E-RAAMATUTE PLUSSID JA MIINUSED E-raamatute plussideks loetakse alljärgnevat: *e-raamatute ja lugerite mobiilsus;
See oli keskmise pehmekaanelise raamatu suurune käeshoitav puutetundliku ekraaniga seade, mis võimaldas lugeda e-raamatuid.(5) Selle ühendamine arvutiga oli kohmakas kõige pealt tuli see ühendada pistikuga ning alles siis sai selle kaabli abil arvutiga ühendada. Rocket eBook'ile järgnesid EveryBooki välja antud EveryBook, SoftBook Pressi SoftBook ja Librius.com'i Millenium eBook. Tänapäeva e-lugerid ei ole kindlasti mõeldud ainult e-raamatute lugemiseks. Suurem osa lugereid võimaldab kuulata muusikat, kasutada Wi-Fi't, neis on märkmiku- ja kalendrifunktsioonid. E-lugerites enimkasutatav operatsioonisüsteem on Linux ning enimtoetatavad faili formaadid .pdf, .html ja .epub. Eestis tuli esimene ja seni ainus e-luger, Intereadi Cool-Er, müügile 2010. aasta veebruaris. Seda müüakse Rahva Raamatu kauplustes ning see maksab 3900 krooni. (6) Kindle Tänapäeval on tõenäoliselt tuntumaks e-lugeriks Amazon Kindle. Amazon
Asutajaks oli Henry Oldenburg. Vahel nimetatakse ka Philosophical Transactionit esimeseks teaduslikuks ajakirjaks. Ajakiri ilmub tänaseni. Tegemist oli uurijate jaoks esimese võimalusega avaldada oma originaalseid teadustöid laiale avalikkusele kättesaadavalt. Bibliofilm Service 1934 a. teatasid W.Davis, A.Seidell, R.H.Draeger ja C.R.Barnett teenuse Bibliofilm Service käivitumisest. Teenus pakkus mikrokoopiaid teaduskirjandusest ja mikrofilmi lugereid. ADI 1946a. avaldas ADI esimese osa väljaandest Catalog off Auxiliary Publications in Microfilms and Photoprints. Viidati ligi 2000 dokumendile ja ajakirjale, mis olid kättesaadavad mikrofilmina. Current Contents Infoväljaanded mikrofilmide kohta. Dialog 1967.a hakkas tegutsema USA rahvuslik online otsisüsteem. Alustati 1965.a R. K. Summiti juhtimisel ning NASA toetusel ja väljatöötatav süsteem kandis nime RECON (Remote Console). Süsteem käivitus täielikult 1969
annaabi.ee 
