aga lisatakse saatelaused. Poiss algul rõõmustas, jäi aga varsti murelikuks ja küsis: "Kas" ...? Illustreerigem TB ja SM erinevust väikelapse (2.-3. eluaasta) ja täiskasvanu taju võrdlusega. Laps piirdub sellega, mida ta näeb, kuuleb, kombib. Hiljem põimub taju aga mälukujutluste ja teadmistega tajutavast. SM-s põimub ТВ samalaadsete andmetega, s.t. varasemate teadmiste ja kujutlustega. SM puudulikkus ilmneb koolis lugemistundides, kui õpilane vastab küsimusele ainult siis, kui vastus on otseselt tekstis olemas, ei suuda aga täita mõttelünka. Oletame, et tekstis on lause Malle pani ukse kinni. Laps suudab vastata küsimusele ".Mida Malle tegi?", ei vasta aga küsimusele "Kuidas uks enne oli?" ("Ei tea, pole öeldud"). Selline vastus on funktsionaalse kirjaoskamatuse tunnus. Pedagoog peab aga alati arvestama võimalusega, et teksti tajumine võib katkeda igal tasandil, iga tajuprotsessi
õpikute vähesuse) tõttu õpetaja jaoks küllaltki raske — vaja on täpselt ette kujutada tööd samal teemal nii eelmises kui ka järgmises klassis. Praktikas on palju juhtumeid, kus mitme aasta vältel kasutatakse raskusastmelt sama materjali ning samu töövõtteid. Negatiivsed näited on kahesilbiliste lahtiste silpidega sõnade (kabi-kapi-kappi) esitamine mitmel aastal õigekirja õpetades või kes? mis? mida teeb? tüüpi küsimuste valdav esitamine lugemistundides. Vaimse toimingu omandamise etapid: Tutvumine toimingu sooritamise tingimustega (orientiiridega): mida ja kuidas teha, mis järjekorras operatsioonid sooritada, missugune tulemus on vaja saavutada. Et lapsel on orientiire raske meeles pidada, soovitatakse need esitada kas kirjalikult verbaalse instruktsioonina (selleks peab aga laps juba oskama lugeda) Või skeemide ja sümbolite näol. Toimingu harjutamine materialiseeritult
siis tekib ka väike arultus * sõnastamine endale sõnasta küsimus ja esita see endale ja vasta ka! *analüüsi iseseisev rakendamine Siis õpilased peaksid omandama etekstianalüüsimisoskuse Alateadvuses kujutame ise ette, aga kudias ise küsimuse selle kohta kujundada. Et mitte me ei tea vastust, vaid, me ei teadvusta. Analüüsi tasandid (valdkonnad): -sisuline (esemeline) -keeleline: sõnavara, sõnavormid, süntaktilised konstruktsioonid (nt pükstes, püksata poisid. LUGEMISTUNDIDES ESINEVAID METOODILISI VIGU *Väga palju lihtsalt loetakse ilma analüüsita. See aga õpetab vähem. *Vahel on tekstid on liiga pikad, et neid analüüsida. *Mõnikord õps väga palju räägib. Liiga palju. *Kontrolliv töökorraldus (vähe õpetamist. Ehk kohe nõutakse vastust aga ei suunata analüüsile, ei analüüsita. *Lugemisele kulutatakse liiga vähe aega (ehk tööle tekstiga), analüüs peamiselt mälule toetuv. See aga ei hajruta last teksti kasutama.
annaabi.ee 
