1924. aasta 17. mai asutati esimene raadioalane organisatsioon Eesti Raadio Klubi, mis andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio. Sama aasta suvel toimusid Rootsi Raadio katsesaated Tallinnas. 1. novembril 1924. aastal asutati osaühisus Raadio Ringhääling, mille eesmärgiks oli raadioringhäälingu arendamine Eestis. 1926. aasta 18. detsembril alustas tööd Kopli raadiojaam, millest sai alguse regulaarne ringhääling. 1927. aastal oli eetris esimene lugemistund, esimene lastetund ja hakkas ilmuma Raadioleht. 1928. aastal oli eetris esimene kuuldemäng ja esimene reportaaz, samal aastal alustas tööd ka Tartu ajutine raadiojaam. Eesti raadiotööstus arenes aastatega kenasti ning 1932. aastal astus Eesti Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu liikmeks. 1934. aasta suvel riigistati Raadio ringhääling, selle tegevust jätkas Riigi Ringhääling. Raadio Ringhääling on tänase Eesti rahvusringhäälingu eelkäija. 1936. aasta 1
korda raadioaparaati ● 1923. a. 22. november - loodi sõna “ringhääling” ● 1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade Haapsalust ● 1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade Haapsalust ● 1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks ● 1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia") ● 1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund ● 1927. a. 5. mai - esimene lastetund ● 1927. a. 26. juuni - hakkas ilmuma Raadioleht ● 1928. a. 19. veebruar - esimene reportaaž (I raadionäituselt) ● 1928. a. 24. veebruar - esimene kuuldemäng ● 1928. a. oktoober - Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd ● 1928. a. 21. november – esimene kuuldemäng lastele ● 1929. a. 28. aprill - esimene avalik raadioõhtu “Estonias” ● 1930. a. 20. juuni - esimene spordireportaaž ● 1932. a
1931. aastaks oli abonente 15 000, saatepäeva pikkus 5,5 tundi. Sõnaliste saadete populaarsus oli tingitud nende uudsusest, oluline osa andekatel tegijatel ja avalikel raadioõhtutel kuulajate osavõtul. Zanriline areng seotud suuresti Felix Moorig, kes tuli 1927. teatrist raadiosse: oli nii teadustaja, reporter, kuuldemängude lavastaja kui ka lastetundide korraldaja. 1927. oli temalt kavas esimene deklamatsioon, lugemistund, lastetund, 1928. esimene reportaaz ja kuuldemäng Eesti raadio ajaloos. Peale uute zanride toomise kandis hoolt ka keelekasutuse eest. Tema lemmikzanriks olid lastesaated. Muusika oli tollases raadios tugevaim külg, peale kergemuusika oli kavas ka klassika, ooperi ja opertetiülekanded. Eesti Raadio fonoteegis oli 1940. aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja rahvaste muusikat
Teksti hääletu lugemine on kõige tulemuslikum juhul, kui õppija peab kinni protseduurist, mis võimaldab lugemisteksti abil arendada mitmesuguseid osaoskusi või kujundada hoopis uusi. (2 lk 28) Raske on uskuda, et õppijaid võiks lugema innustada korraldus „Avage raamat leheküljelt 36 ja hakake lugema“. Pigem kaasnevad sellega tüdimusohked ning kommentaarid „Jälle“ või „Miks?“. Selleks, et õppijad saaksid piisavalt toetust tekstiga töötamiseks, peaks lugemistund sisaldama 3-5 osa: I. Häälestamine. II. Lugemiseelsed harjutused. III. Lugemisaegsed harjutused. IV. Lugemisjärgsed harjutused. V. Kokkuvõte. (2 lk 28) 4.1 Häälestamine Lugemistunni või –tegevuse juhatab sisse häälestamine, mille eesmärk on õppijate motiveerimine. Häälestusülesanded on järgmised: Arutlus või vestlus Sissejuhatuse käigus algatatakse arutlus või vestlus, mis on seotud lugemisteksti
geneetiliselt varasemaid liike. Öeldut arvestades saab väita, et kõne on oluline vahend psüühiliste protsesside korrigeerimisel. Isiksuseomaduste korrigeerimine. Nimetatud valdkond sisaldab järgmisi ülesandeid: eetiliste ja esteetiliste tõekspidamiste kujundamine, oskus hinnata oma ja teiste käitumist, maailmavaate kujundamine, adekvaatse enesehinnangu arendamine. Neid ülesandeid täidetakse loomulikult kogu abiõppe käigus. Emakeel (eriti lugemistund) võimaldab aga tegeleda konkreetselt selliste küsimustega nagu käitumisaktide analüüs, rahvuskultuur (-kirjandus, -kombed), emotsionaalsed ja intellektuaalsed hinnangud. I- V klassis on lugemistekstid peamiseks allikaks, kust abiõppeõpilane saab teadmisi kodumaast ja rahvuskommetest, käitumisest, omandab isiksuseomadusi tähistava sõnavara jne. Kahjuks võimaldab tänapäeva didaktika kujundada õpilaste hoiakuid ainult kaudselt
annaabi.ee 
