Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda
Viimaks arvas ta tarvilikuks lausuda: ,,Vene keelt oskan ma rohkem, seda olen ma kauem õppind." Aga see ei huvitanud vanahärrat nähtavasti põrmugi. Ta küsis: ,,Isal on talu?" ,,Jah," vastas Indrek. ,,Suur talu?" päris vanahärra. ,,Suur küll, aga halb, ei tee midagi sisse," seletas Indrek, sest tal tulid voorimehe sõnad meelde: ,,Hoia rahakotti" ja ühes nende sõnadega alles taipas ta õieti, et tema ees seisab ju härra Maurus ise. ,,Jajah, nojah, muidugi, ei tee midagi sisse," oli direktor nagu nõus. ,,Kui palju isa raha kaasa andis?" küsis ta. ,,Kakskümmend rubla, rohkem ei saand." ,,See on vähe, sest teie olete juba peaaegu täis mees." ,,Ristiisa andis ka ja mul omal oli ka natuke," seletas Indrek. ,,Kuipalju?" ,,Viiskümmend." ,,Teil omal viiskümmend, isalt kakskümmend ja kuipalju ristiisalt?" ,,Ei mitte, kõigega ikka kokku viiskümmend," õiendas Indrek. Sõnalausumata sirutas direktor käe ja Indrek ei osanud midagi muud teha, kui otsis taskust
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
kahtlust: d'Artagnani solvati tõepoolest. Selles täiesti veendunud, vajutas ta bareti sügavamale pähe ja püüdes matkida kõrki ilmet, mida oli mõnikord näinud Gascogne'is reisil viibivatel suurnikel, astus ta lähemale, üks käsi mõõgapidemel ja teine puusas. Õnnetuseks, mida kaugemale ta sammus, seda enam pimestas teda viha, ja väärika ning kõrgi kõne asemel, milles ta tahtis esitada väljakutset, tuli tal keelele ainult viisakusetu, vihasest käeliigutusest saadetud jämedus. «Hei, härra!» hüüdis d'Artagnan. «Teie seal, kes te luugi taha poete! Jah, teie! Ehk kõnelete ka mulle pisut, mille üle te naerate -- siis naerame koos.» Aadlik tõstis aeglaselt silmad hobuselt ratsanikule, otsekui oleks ta aega vajanud taipamiseks, et nii kummaline etteheide oli määratud temale. Kuna tal ei olnud enam võimalust selles kahelda, kortsutas ta kergelt kulme ja vastas pärast üsna pikka pausi d'Artagnanile kirjeldamatult irooniliselt ja häbematult:
» Siis tuli järg teiste ülikooli aukandjate kätte. «Maha pedellid! Maha kaikakandjad!» «Ütle, Robin Poussepain, kes see seal on?» «See on Gilbert de Suilly, Gilbertus de Soliaco, Autuni kolledzi laekahoidja.» «Säh, mu king! Sul on parem asend, viruta talle näkku!» «Saturnalitias mittitnus ecce nuces.»* «Maha kõik kuus teoloogi oma valgete ülekuube-dega!» «Kas need on teoloogid? Mina arvasin, et need on haned, mida Sainte-Geneviève Roogny läänimõisa eest linnale kinkis.» «Maha meedikud!» «Maha kõik dispuudid!» «Saad mütsiga vastu vahtimist, Sainte-Geneviève'i laekahoidja! Oled mind kord tüssanud. Jah, ta andis minu koha Normandia korporatsioonis väikesele Asca- 1 Luudega mängija (lad. k.). 2 Kas täringute juurde (lad. k.). 3 Thibautode kõlab nagu Thibaut aux des -- Thibaut täringuid mängimas. 4 Säh sulle pühadepähkleid (lad. k.). 16 nio Falzaspadale Bourges'i provintsist, aga see on ju itaallane.» «See on püsti ülekohus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
