Ei loe õigesti, ei loe ilmekalt – st laps on väga aeglane lugemistegevuses ja ei saa aru, mida on kokku lugenud, mitte täiel määral vähemalt. Selleks, et mõista, mis saab lugema õppides probleemiks olla, tuleb teada, mida lugemine endast kujutab. Sisuliselt tegemist tõlkeprotsessiga. Lugedes olemas visuaalsed märgid, need tuleb tõlkida helideks ehk häälikuteks. Tuleb sooritada tõlge visuaalsetest märkidest helideks. See on lugemistegevuse psühholoogiline olemus. Lugemisel on kaks poolt: a) tehniline ehk märgid tõlgitakse helideks st laps loeb sõna kokku ehk dekodeerimine. b) tõlgitu mõistmine. Tuleb aru saada sellest, mis on kokku loetud. See kui laps oskab sõna kokku lugeda, ei tähenda, et ta lugeda oskab. Lugemise eeloskuste kujunemise probleemid varases arengus. Eeloskused on nt oskus analüüsida sõna häälikulist koosseisu. Selleks et lapsel üldse tekiks
. Lugemise psühholoogiline sisu. Lugemine kui visuaalsete märkide tõlkimine helideks - tehniline tõlge e dekodeerimine - tõlgitu mõistmine Düsleksia. Selleks et mõista, mis saab lugema õppides probleemiks olla, tuleb teada, mida lugemine endast kujutab. Sisuliselt tegemist tõlkeprotsessiga. Lugedes olemas visuaalsed märgid, need tuleb tõlkida helideks ehk häälikuteks. Sisuliselt tuleb sooritada selline tõlge visuaalsetest märkidest helideks. See on lugemistegevuse psühholoogiline olemus. Lugemisel on kaks poolt. Tehniline ehk märgid tõlgitakse helideks st laps loeb sõna kokku. Dekodeerimine. Teine on tõlgitu mõistmine. See et laps oskab sõna kokku lugeda, ei tähenda, et ta lugeda oskab. Lugemisel on teine aspekt ka ehk siis mõistmine. Peate aru saama sellest, mis olete kokku lugenud. Kummaski selles võib probleeme tekkida. Lugemise eeloskuste kujunemise probleemid varases arengus.