põhjalikkust ja mahtu, meetodeid ja materjale ning organiseerimist. 10 VANEMAD LUGEMA ÕPPIMISE TOETAJANA Õpetaja ja vanemad peavad leidma ühise keele lapse lugemisoskuse arendamiseks. 1) loe lapsele! 2) loe lapsega! 3) kuula, kui laps loeb! 4) keeleline areng ja sõnavara (igapäeva vestlused, laienda ja täienda lapse kirjeldusi,mängi lapsega) 5) teksti teadlikkus ( vestelge loetu üle, jälgida teksti lugemissuunda, mängud: tähed või pilt ühendatud tekstiga) 6) kirjutamine ( hoia lapse käeulatuses pliiatsit ja paberit, ole eeskujuks- kirjuta ostunimekirju, kaarte, sõnumeid) 7) keeleteadlikkus ( lastesalmide lugemine, sõnade rütmi plaksutamine, mälumängud) 8) sõnade lugemine ( lapsele ette lugedes, lase ka lapsel mõni sõna lugeda, kuula kui laps 9) loeb, kiida, erguta, aita kuulata hääliku pikkuseid, sõnamängud, silpideks jagamine)
Summadiagrammi ja summapolügooni kasutatakse kogufrekventse näitlikustades. Kasutatakse: ,,kui mitmel isikul või millisel osal on uuritavatest väiksem (suurem) väärtus kui x?" Kvalitatiivse teabe näitlikustamiseks võidakse kasutada rõht- ja püstasendis tulpdiagramme. 1) Rõhtdiagramm on sobiv esitusviis siis, kui muutuja klasside vahel on suuri frekventsierinevusi. Rõhtdiagrammi on kergem lugeda kui püstist. 2) Horisontaalsed sambad esindavad loomulikku lugemissuunda vasakult paremale. Rõhtdiagrammi on tihti kergem lisada nii artiklitele kui raportitele. (2004: 306) Kvalitatiivse ainestiku põhjal tehtud joonise puhul tuleb meeles pidada: 1) Kõik tulbad on ühelaiused, nii et nende pikkus osutab frekventsi; vaid eriolukorras võidakse tulp katkestada 2) Tulpade vahele jäetakse ruumi, ei viidata kvalitatiivsete väärtuste mittejätkuvusele 3) Suuremates diagrammides võib kasutada ruute või tugijooni. (2004: 307)
annaabi.ee 
