Eesti koolisüsteem sai alguse. 1687. aastaks oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskama ehitada koolimaja ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Rahvakoolid pärast õpetajate seminari 17.sajandi lõpul hakkas Riigivõim tõsisemalt tegelema kooliküsimustega.Kuningas nõudis, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja et rahvale õpetatakse ristiusku.Seadusest hoolimata koolide ehitamine ei edenenud aga kuna lugemisoskajaid oli juba palju siis õpetati seda kihelkondades olenemata sellest, et koolid puudusid.Põhja-Eesti jäi koolide arvult ja lugemisoskuselt Lõuna-Eestist maha kuna Forseliuse loodud võrgustik püsis edasi ka pärast tema surma.Üheks põhjuseks, miks koolide ehitamine ei edenenud oli ka see, et aadlikute seas püsis endiselt teatav vastuseis. 1687/1688.aasta talvel õpetasid Forseliuse kasvandikud juba peaaegu kõigis Mandri-Eesti maakondades.Seda võib lugeda üldise lugemisõpetuse alguseks
Kool tegutse talvekuudel ja asus enamasti mõnes mõisahoones. Tunde andis enamasti kiriku köster. 1765a Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendents Zimmermann koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurematesse mõisatesse, kahjuks see nõua siiski ilmavalgust suurte vastuolude tõttu ei näinud. Lugemisvara Õpiti lugema kodus ja lugemisoskajaid oli palju. Lugemismaterjal koosnes piiblist, palve ja lauluraamatutest, 18sa II poolel hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. 1731a ilmus esimene teadaolev maarahvakalender mis sisaldas näppunäiteid nii maaharimise kui arstiteaduse kohta. Lisaks ilm ja astroloogilised nõuanded. Sisaladas veel jutukirjandust (sak. Tõlge)- F. Gustav. Populaarsust saavutas rahvajuttudega Karja kirikuõpetaja F. W. Willmann. Ehituskunst
annaabi.ee 
