☼ kuidas raamatuid loeti ☼ enne teksti uurimine (strukturalism), siis 1970. aastatel - teksti tähendust hakati otsima lugeja juurest (mitte ainult autorilt) ☼ lugeja leiab endale seda, mis on talle oluline, “elav” lugeja ☼essmärk:historiseerida lugemist, lugemine on ajas muutuv nähtus, lugemine on aktiivne dialoog tekstiga, tähendusloome teksti kallal, ajaloolised muutused ☼ kollektiivne lugemine:ühiskonnas eksisteerivad lugemiskonnad, mis on seotud kindale lugemisviisile (Tammsaare vs Пушкин). Lugemisajalugu: kaks aspekti 1. empiiriline lugemisajalugu:Euroopas on loetud kõva häälega sajandeid: neid pidigi kõva häälega lugema; tühikuid polnud (raskendatud lugemine) ☼ hiliskeskaeg (14.-15. saj) vaikne lugemine, sisehääl; kirjavahemärgid ☼ lugemise asend: seisuslik positsioon ☼ lugemises on põimitud sotsiaalsed ja soolised eristused ☼ lugemine oli haruldane oskus 2
Lugemisajaloo eesmärk historiseerida lugemine: lugemine on ajas ja ruumis muutuv aktiivne tegevus, tähenduse loomine, tekstide varustamine sisuga; raamat ärkab ellu alles koos lugejaga. Lugemisajaloo sünd on seotud lugejakesksete käsitluste sünniga 1970. aastate kirjandusteoorias: ameerika reader-response criticismja saksa `retseptsiooniesteetika' teksti tähendust hakati otsima lugeja, mitte teksti enda ega autori juurest. Lugemine võib olla kollektiivne identiteediloome lugemiskonnad (reading communities). Nt. võib ka rahvust määratleda teatud kanooniliste autorite lugejaskonnana. Lugemisajalugu: kaks aspekti 1) Empiiriline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri aegadel ja eri kultuurides loetud? Peamised uurimisprobleemid: vaikne ja kõvahäälne lugemine; lugemisasendid ja -viisid; lugemine ja sotsiaalsed ning soolised eristused jne. 2) Teoreetiline lugemisajalugu: kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t. loetut mõistetud
annaabi.ee 
