õpetada. Vnemate kohustus oli õpetaja tegevuse toetamine. Lapsevanematelt paluti , et nad ei õpetaks lapsi lugema enne kooli algust, et lapsed valesti ei õpiks. 2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria Arvati , et lugemis- ja kirjutamisoskus ei kujune lahus lapse muust arengust. Mõisteti , et lugemisoskuse areng on pidev protsess, milles on laps ise aktiivne tegutseja. Märgati, et selles protsessis on keskne roll perekonnal ja kasvukeskonnal ning eeldati, et need pakuvad lapsele lugemiskogemusi ning äratavad huvi.Sellest lähtuvalt hakkas välja kujunema lugema õpetamise uudne käsitlus. Lasteaedades soovitati luua keeleliselt rikkad õpikeskkonnad. Töötati välja keelel põhinevaid õppekavasid, kus rõhutati lugemise, kirjutamise, rääkimise, ja kuulamise seoseid. Täiskasvanu roll oli suunata lapse tähelepanu ümbruskonna tekstidele ja raamatutele ning luua olukord , milles oleks võimalus õppida lugema. 2.1.4 Sotsiokultuuriline teooria
42 nimisõna 16 tegusõna 13 eessõna 16 määrsõna Sõnale annab õige tähenduse kontekst (mõtteseos), samuti sotsiaalne keskkond. Näiteid: "Millal Minna poodi" General Motorsi reklaamloosung "Body by Fisher" pandi jaapani keelde "Fisheri laibana" "Come alive with Pepsi" ( Pepsi paneb su elama) tõlgiti hiina keelde "Pepsi toob teie vanemad hauast välja" Funktsionaalne kirjaoskamatus - inimene oskab küll lugeda, kuid tal pole piisavalt lugemiskogemusi, et saada aru organisatsiooni dokumentidest (ameti- ja tööjuhendid, eeskirjad, lepingud). Ta loeb sõnu kokku, kuid ei saa aru kogu teksti mõttest. Valikuline taju näeme seda, mida me tahame näha ja kuuleme seda, mida tahame kuulda. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Oma teadete edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutavad inimesed tavaliselt verbaalseid ja mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Igapäevases elus neid sageli ei teadvustata
annaabi.ee 
