Kui Heine koolis said alguse mitmed hivihargnemised, siis Pärnu perioodil kujunesid juba välja esimesed maailmavaatelised põhijooned. Päevakorda tõusis enamasti elu ise, selle mõistmine ja oma koha otsimine. Pärnu periood oli kirjaniku maailmavaatelisel kujunemisel olulise tähtsusega. Seal kujunesid Johannes Semperi esimesed ühiskondlikud veendumused ja kirjanduslikud maitsekallakud. Sellest ajast on säilinud tema päevik, mis kajastab tookordse gümnaasiumiõpilase lugemiskirge, tema kirjanduslikku eneseväljendamise taret, kirjanduslikke maitsesuundi ning vaimset küpsemist üldse. Päevik on tunnistajaks, millises huvi mitmekesisuses ja viljakates kahtlemistes toimus teadlikule elule ärkamine, ning on ühtlasi aluseks olnud hilisemale mälestuste kirjapanekutele selle perioodi ajal. Noore inimese loomupärast armastust kirjanduse vastu sauri alla ja tambiti igava meetodiga, kus aine pähetuupimine oli esikohal. Õpetati vene, saksa, prantsuse, ladina ja
keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. Marie Underi lapsepõlv möödus Tallinna agulikorterites, ühe vaestekooli katuse all, kus ta isa oli õpetaja, ning hiljem invaliididekodu trööstitus naabruses. Tallinna agulimiljööle vastandusid suved Hiiumaal Kassaris, täis suvist rõõmu ja looduselamusi. Oma lapsepõlvest on luuletaja meenutanud varast lugemiskirge ning sisemist vajadust "mõelda rütmis". Õpingud saksakeelses tütarlaste elementaarkoolis süvendasid Underis huvi kirjanduse vastu. Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles, saades innustust kirjandusõpetajalt ning Goethe ja Schilleri loomingust. Underi tõid luulesse kaks eesti kultuuri suurkuju: Eduard Vilde ja Ants Laikmaa. Vilde oli Underi värsikatsetuste esimene arvustaja; Laikmaa avaldas noore autori teadmata tema esimesed luuletused ajalehes "Postimees"
Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. Marie Underi lapsepõlv möödus Tallinna agulikorterites, ühe vaestekooli katuse all, kus ta isa oli õpetaja, ning hiljem invaliididekodu trööstitus naabruses. Tallinna agulimiljööle vastandusid suved Hiiumaal Kassaris, täis suvist rõõmu ja looduselamusi. Oma lapsepõlvest on luuletaja meenutanud varast lugemiskirge ning sisemist vajadust "mõelda rütmis". Õpingud saksakeelses tütarlaste elementaarkoolis süvendasid Underis huvi kirjanduse vastu. Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles, saades innustust kirjandusõpetajalt ning Goethe ja Schilleri loomingust. Underi tõid luulesse kaks eesti kultuuri suurkuju: Eduard Vilde ja Ants Laikmaa. Vilde oli Underi värsikatsetuste esimene arvustaja; Laikmaa avaldas noore autori teadmata tema esimesed luuletused ajalehes "Postimees"
annaabi.ee 
