Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
laulmine, diskussioon, eksperimenteerimine, joonistamine või töö õpikeskustes). Hoolivas
keskkonnas on õpilased enesekindlamad ja riskivad kaaslastega suhelda, jagades isikliku
tähtsusega teavet.
· Suunatud lugemine
Modelleeritud ja ühislugemise kõrval on samavõrd tähtis ka suunatud lugemine, mille puhul
võetakse arvesse õpilaste individuaalseid vajadusi pärast seda, kui nad on palju kordi kuulanud
eri laadi tekste, osalenud hulgalistes kollektiivsetes lugemisharjutustes ning saavad juba juttude
ja raamatute toimemehhanismidest aru. Selle meetodi kasutamiseks jagatakse õpilased
lugemisvajaduse järgi väiksematesse rühmadesse (2-4).
Õpetaja aitab kas kord või kaks korda nädalas lastel lugeda, vestelda ja mõtestada teksti, esitades
küsimusi nii lõigu sisu kui ka kasutatud keelepruugi kohta. Tegevuse käigus teadvustab laps
endale kasutatud meetodeid ja see aitab tal kasvada iseseisvamaks lugejaks.
· Iseseisev lugemine