Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme
......................................19 Kokkuvõte............................................................................................................................26 Summary..............................................................................................................................28 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................30 Lisa 1. Küsimustik 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumuste kohta...........................32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste
Meie lugemisharjumused Minu lugemisharjumuste kohta on raske kirjutada, sest aega napib, et saaksin raamatuid lugedes lõõgastuda. Kuna olen kiire elutempoga inimene, leian kahjuks aega vaid kohustusliku kirjanduse jaoks. Väiksena olin ma nii-öelda raamatu sõltlane, neelasin raamatuid päevast päeva. Aega oli siis rohkem. Lemmikraamat on mul kindlasti Harry Potter. Paremat raamatut mina lugenud pole, juba väiksena köitsid need mind väga. Mulle meeldib tavaliselt lugeda siis, kui toas valitseb
F.J. Wiedemann ja eesti keel. Oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija, tema eesti-saksa sõnaraamat(1869) ja eesti keele grammatika (1875) on olulised veel tänapäevalgi. Tema sõnaraamat koosneb 50 000 sõnast ja selle koostamisel kasutas Wiedemann transkrptsiooni, grammatika koosnes kirjeldavast grammatikast ja seega ei kujundanud eesti kirjakeelt otseselt, kuid oli abiks paljudele hilisematele keeleteadlastele. B.G.Forseliuse elutööks sai talurahva hariduse edendamine,selleks õpetas talurahvast lugema ja lõi uue kirjaviisi, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all, see oli esimene Eesti kindel kirjaviis. Lisaks asutas ta Tartu lähedale esimese kooliõpetajate seminari, kus said hariduse 160 tulevast koolmeistrit, seega ei loonud Forselius vaid esimese kirjaviisi, vaid õpetas eestlasi seda ka kasutama. Vana kirjaviis erineb uuest põhiliselt häälikupikkuse märkimises, uues tähistatakse lühikest täishäälikut ühe tähega ja p...
kvaliteetsed sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning eale ja seisundile vastavalt klientide toimetuleku säilitamine ja parandamine. Kommentaar: antud visioon on laiahaardeline ja suuremahuline. Kui see ettevõttel õnnestub, võivad nad küll uhked enda üle olla. 5. VALGA KESKRAAMATUKOGU Valga keskraamatukogu missioon: Valga Keskraamatukogu on linna ainuke avalik raamatukogu, ta tagab vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile. Oma tegevusega toetab raamatukogu lugemisharjumuste kujunemist, koolitust, täiend- ja ümberõpet ja harrastusi, pakub kultuurilist meelelahutust ja harivaid loenguid. Raamatukogu koordineerib raamatukoguteenindust maakonnas ja juhendab teisi maakonna rahvaraamatukogusid. Valga keskraamatukogu visioon: Valga Keskraamatukogu on piirkonna mainekas avalikku teenust pakkuv mitmekülgne ja arenev kultuuriasutus. Raamatukogu kogud on komplekteeritud lugejanõudlusest lähtuvalt, arvestades ka marginaalseid huvigruppe
kui me ei ela just metsas. Lugemisoskusele pannakse alus lapsepõlves. Paljud oskasid lugeda juba enne kooli astumist, kuid esimestel kooliaastatel on põhirõhk just lugemisel. Kindlasti on kõigil olnud kohustuslik kirjandus. Osadele see meeldib, kuid mõndadele mitte. Siin kohal on väga oluline roll õpetajatele, sest valede või liiga raskete raamatute kohustuslikuks muutmine võib laste lugemissoovi üldse hajutada. Esimestel raamatutel on mõju inimese lugemisharjumuste kujunemisele. Tavaliselt on algklassidel enamustel sarnased raamatud, mille läbi lugemine on kohustuslik, näiteks: "Sipsik", "Bullerby lapsed" jne. Need raamatud arendavad ja kujundavad lapse maailmapilti ja kujutlusvõimet.Osad üksikud lapsed on leidnud raamatutes omale vaimse toe. Lapsed, keda kiusatakse koolis või kelle perekondlikud suhted on keerulised, leiavad endale pääsetee ja peidupaiga raamatutes. Ütlus, et raamat on su parim sõber, peab nii mitmete inimeste puhul paika.
19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees
* Nimeta kolm kõige olulisemat rahvusvahelist laste ja lugemisega seotud organisatsiooni. - IBBY, IFLA, Eesti Lastekirjanduse Keskus. * Mis on IBBY? Mida ta teeb? - MTÜ Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti Osakond (lühidalt IBBY Eesti osakond). IBBY Eesti osakonna eesmärk on kõiki oma võimalusi kasutades Eestis ja rahvusvaheliselt kaasa aidata laste- ja noorsookirjanduse tutvustamisele, kirjastamisele ja levitamisele, sellealasele teadustööle ning laste ja noorte lugemisharjumuste süvendamisele. * Milliste materjalide laste kätte sattumist tuleks vältida? Materjalid mis on sisult valed, kõlvatud või vägivaldsed. * Millised on põhilised probleemid/ohud, millega lapsed kokku puutuvad internetis? Uued kontaktid võhivõõrastega, solvamised, kõlvatused, kiusamine, terroriseerimine, vägivald. * Kust, s.t. millistest portaalidest või muudest allikatest võiks leida häid soovitusi internetiohtude vältimiseks? Nimeta neid. lahendus.net ; lapsemure.ee
tõttu loetakse üha vähem ja vähem raamatuid. Teema valikul on lähtutud sellest, et see pakuks huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi või vanuserühma lugemist, kuid seni on teenimatult tähelepanuta jäänud lugemisharjumuste muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade, samuti vähesel määral internetipõhise meedia lugemist.
perspektiivitundega, olles külastajale ka raamatuvajaduse tekitajaks. Sobivate jaotuskanalite valik Teha lastele ja noortele mõeldud kaasaegne väärtkirjandus koolide ja rahvaraamatukogude kaudu võimalikult kättesaadavaks. Tänapäevastada ja mitmekesistada kooli soovitusliku kirjavara valikut ning muuta see paindlikumaks, tõstes õpilaste omavaliku osatähtsust. Propageerida teiste maade kogemusi õpilaste lugemisharjumuste kujundamisel. Reklaamitegevus sihtgrupis: · meediakanalite valik: kooliraadios propaganda tegemine, uute teoste reklaamimine · põhisõnumi valik Müügitoetus sihtgrupis Isiklik müük sihtgrupis 14. Turundustegevuse kontroll ja hindamine
psühhopaatia etteaimatavad muutujad, enesetapule kalduva käitumise kriteeriumi muutujad ja muutujad, mis hüpoteetiliselt vahendavad suhteid isiksuse omaduste ja enesetapule kalduvuse vahel. Kiirtest on lühike intelligentsuse läbivaatuse vahend, mis nõuab, et osalejad seostaksid sõnu piltidega. Kiirtesti abil saab selgeks, kas IQ on normaalsuse piires ja üldistub seaduserikkujate näidetes. Selleks, et saada teada lugemisharjumuste kohta osalejate hulgas, kes ei olnud lõpetanud keskkooli ja kellel oli Isiksuse Hindamise Nimestiku esimeste teemade lugemisel raskusi, kasutati Lihtsat Lugemise Nimestiku. Nimekirjast valiti juhuslikult potentsiaalsed osalejad. Intervjuud viidi läbi privaatselt. Pärast kirjalikku nõusolekut viidi läbi IQ ülevaatus ja koostati lugemisoskuse testid. Uurimus hõlmas mitmeid meetmeid, võttis keskmiselt 4,5 h ja tavaliselt viidi läbi kahe sessioonina.
vastuvõttu (kõigis kunstivaldkondades). Alusideed: kirjanduslikus kommunikatsioonis on oluline koht vastuvõtjal, tähenduse tekke protsessist ei ole võimalik lugejat eemaldada, lugemine on tähenduse tekke hädavajalik dimensioon. Teos saab teoseks alles siis, kui keegi seda loeb. Lünk, lõhe tekstikohad, mille lugeja peab ise täitma Lugejate kogukond individuaalne lugemine on suunatud lugemisharjumuste ja konventsioonide poolt, võib olla negatiivne anname hinnangud sõltuvalt oma kultuuritaustast Lugemist mõjutavad tegurid: võim, vastuhakk universaalsele lugejale 19. saj eeldati, et on olemas universaalne lugeja kujundatakse tõlgendustega mõnest raamatust. 4. Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Autor on teose looja, aga erinevatel ajastutel käsitletakse tema rolli erinevalt:
annaabi.ee 
