Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816
Kuigi Põhjasõda tähendas suurt tagasilööki ka koolihariduse arengule, jäi rootsiaegne kiriku-
ja koolikorraldus põhimõtteliselt muutumatuks ja ei kadunud ka talurahva suhteliselt kõrge
lugemisoskus. Ehkki lugema õppisid talupojad enamasti koduõpetuse kaudu, oli 18. sajandi
lõpuks saavutatud lugemisoskuse tase tolle aja kohta muljetavaldav: Põhja-Eestis oskas
lugeda 40%, Lõuna-Eestis 55% ja Saaremaal 62% lugemisealisest rahvastikust. Need arvud
on lähedased Kesk-Euroopa näitajatele ning ületavad suuresti Venemaa omi: suurem osa vene
talupoegadest oli veel 20. sajandi alguses kirjaoskamatud. Kuid elementaarse
lugemisoskusega talupoegade haridus 18. sajandil enamasti piirduski, kirjutamist ja
arvutamist õpetati vaid väga vähestes talurahvakoolides.
Tagastades baltisaksa aadlile Rootsi ajal riigi poolt võõrandatud mõisad, tühistas
annaabi.ee 
