.200 Hz. Sellist sagedust inimsilm ei taju ja seetõttu näeb kasutaja ühtlast valgusriba. Lugemismehhanism peab arvet, millise valgusallika poolt millisel ajahetkel genereeritud valgussignaal CCD-sensorile jõuab ning koostab selle põhjal tervikliku koodipildi. Lugeja võib alustada tööd, kui vajutatakse vastavat lülitit või kui ta jõuab piisavalt lähedale mingile pinnale. Lihtsamatel lugejatel väljastatakse valgust pidevalt ja lugemine toimub kohe, kui kood satub täielikult lugemisalasse. Et vältida sama koodi korduvalt lugemist, ei loe lugeja uut koodi enamasti enne loetava pildi muutumist. CCD-sensoriga käsilugejad võivad olla sõltuvalt oma väliskujust käpplugejad või püstollugejad, mis viiakse koodi juurde. Püsipaigutusega CCD-lugejad võivad asuda näiteks kaubaliini kõrval, peal või all ja kood liigutatakse nende lugemisulatusse. CCD-lugejad on võimelised lugema koodi kuni 10 cm kauguselt, sõltuvalt koodi tihedusest.
Laserlugejate puhul on valgusallikaks laserdiood ehk VLD (Visible Laser Diode). Laserdioodi poolt genereeritud valguskiirt liigutatakse võnkuva peegli või pöörleva peegelprisma abil üle koodi. Kasutaja näeb seejuures ühtlast valgusriba, mille järgi saab ta juhtida koodi lugeja lugemisalasse. Tagasipeegeldunud valgus suunatakse valgustundlikule sensorile, mis on kaitstud iltriga, millest pääsevad läbi vaid sobiva lainepikkusega kiired. Laserlugejad Laserlugeja valgusallika poolt emiteeritav laserkiir ei ole tervisele ohtliku sagedusega. Laserkiir
annaabi.ee 
