Jäi mulje, et mina-tegelane on autor ise, kuna ei leitud piisavalt head tegelast oma mõtete väljendamiseks. Kõige veidramaks tema puhul võib pidada salajast hellushoogu oma korterikaaslase kaktuste vastu. Mina-tegelane võiks tunde veeta nende seltsis, kuna pakkusid paremat seltskona kui inimesed. Peamiselt on just seetõttu, et autor lähenes asjadele hoopis teise külje alt, kui teised tavainimesed. 4. Millise kogemuse ja emotsiooni said lugejana? Kindlasti ei saa mainimata jätta Mati Undi osavust sõnasepana. Kui teose esimene pool oli väga võluv ja inimvihkajalik, laginal naerma ajavalt irooniline, ent depressiivne, ei saa seda väita teise poole kohta, mis oli pigem sügavama tähendusega. Sain teada, et oluline on mitte alla anda, oluline on jätkata seda, mida te teete. Ajal, mil teid hakkavad vihkama või kadestama isegi need inimesed, keda te ei tea, on see esimeseks märgiks, et ükskõik mida te antud hetkel teete, on õige
Sissejuhatus: Kirjutada, kuidas suhtuvad raamatutesse inimesed. Küsimus: Miks on raamat mulle nii oluline? Tees1: Raamat on mulle kaaslane igas kohas Pakub huvitavat ja kordumatut seltskonda Looduses on kõige parem lugeda. Tees2: Raamatus avaneb hoopis teine maailm Ennast võib kujutada loetavasse sündmusesse. A.Dumas´ musketäride seiklus See, mis juhtus raamatus, juhtus ka mõtetes. Tees3: Enda käitumisele ja olemusele võib leida sarnaseid tegelasi Lugejana saan võrrelda olukordade sarnasusi, kas ka mina oleks nii käitunud. Helga Nõu ,,Pea suu" Raamat suunas õigele teele, õpetades end kõrvalt vaatama ja õigeid asju väärtustama. Tees4: Hea raamat suunab mõtted elule Elu õpetab teise poole. Elutõde A.H Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tööd teha ja vaeva näha tuleb igasuguse eesmärgi jaoks. Kokkuvõte: Raamatus leidub kõik eluks vajalik. Selleta oleks raske elada.
Henrik Visnapuu ülesanded 1. Mida tahab Henrik Visnapuu saavutada oma sõnademänguga? Kuidas Sina lugejana seda vastu võtad: kas see muudab poeedi sulle sümpaatsemaks või tõukab eemale kui poosetaja ja snoobi? 1.Minu arust soovib Visnapuu olla originaalne ja teistest luuletajatest erineda. Sõnademänguga teeb ta oma luulest rohkem 'mängulisema' ning jätab lugeja mõtisklema, mis autor täpselt öelda tahtis. Minu arust muudab see poeedi huvitavamaks. See aga ei tähenda, et ta luule meeldiks mulle teiste autorite omast rohkem
hinnata ei saa. Ülalnimetatud argumente võib pidada üldiselt asjakohasteks. Nad kannavad endas peamiselt psühholoogilist eesmärki, veenmaks lugejat, et tihtipeale ei ole isa see, kes on ühe või teise, ennekõike lapsele, ebasoodsa olukorra algataja. Vaatamata sellele, et antud artikkel ei too konkreetselt välja, mille alusel on tekkinud väide, et emad soovivad peale lahutust oma meestele kätte maksta, eeldasin lugejana, et psühholoog on teinud üldistuse tuginedes oma erialase praktikale. Seega eeldan, et tegemist on oma ala spetsialisti väidetega. Artiklis esitatud teesi argumenteerimisel on tegemist otsese argumentatsiooniga. Argumentide seos teesiga on pigem kogemuslik. Artikkel ei käsitle ühtki konkreetset uuringut, millest selguks, millisel põhjusel on lapsed isata jäänud. Olen arvamusel, et teesi kohta käivad argumendid ei anna piisavalt kinnitust argumente on
Essee J. Aaviku "Ruthi " põhjal 21. sajandi lugejana oli esialgu raske mõista, mis sajandivanuses ideaalnaise projektsioonis erilist on. Pole ju " haritud ja teaduslikud naesterahvad" tänases tänavapildis midagi eluvõõrast. Lõpuks omandas Ruth aga minugi jaoks liigse elukauguse. Olen kindel , et oma aja kontekstis oli Ruthi projektsioon julge samm. Samuti ei arva ma, et teos pole intrigeeriv ega paku mõtlemisainet tänasele lugejale, kelle kriitikameel selleks valmis seatud. Kui aga alustada lugemist kui "hüpet tundmatusse" on väike ehmatus loomulik. Pärast tutvumist Ruthiga oli minu pea täis üksnes küsimusi: Kellele? Milleks? Mingi haige mäng?! Kas ma peaksin välja lugema mingit varjatud sõnumit? Sõnumi leidmine ongi vist kõige keerulisem, pole ju teose sisuks muu, kui Ruthi põhjalik autoripoolne kirjeldus. Kohati on kirjeldused liialt ülespuhutud ning mõjuvad võltsidena, ebausutavatena ja tihti eimidagiütlevatena. Võib-olla viitab see...
120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD- kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija. Praegu on enamasti kasutusel kuni 56- kordse kiirusega CD-lugejad. CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi seadet CD-kirjutajat. CD-kirjutaja töötab ka tavalise CD-lugejana, kuid on enamasti aeglasem kui tavaline CD-lugeja. Enamus CD- ketaste toorikuid on sellised, millele saab andmeid kirjutada ainult üks kord (sellest ka nimi - CD-ROM - Read Only Memory). Kuid on olemas ka toorikuid, millele on võimalik andmeid lisada ning neid muuta - ülekirjutatavad CD-kettad (CD-RW). DVD-ketas (Digital Versatile Disk) Väljanägemiselt on DVD-kettad äravahetamiseni sarnased CD-ketastega, tegelikult erinevad
inimesi väljas meelt avaldamas, seda tugevam on nende sõnum. Iga meeleavaldus suudab oma sõnumi edasi anda rahumeelselt ja puudub vajadus vägivallale. Vägivallatsevad meeleavadajad ei jätta endast mõistlike inimest muljet ja neid lihtsalt ei võeta tõsiselt. Autor nimetab ühe kõrvalnäitena Balti ketti 1989. Aastal. Paraku jääb segaseks, miks selline näide on toodud. Tekstis väidab autor, et rahvas demostreeris oma ühtset hoiakut Molotov- Ribbentropi pakti suhtes, kuid lugejana jäi selgusetuks millist hoiakut rahvas väljendas. Autor mainib ainult kohati info leviku tähtust. Kuid see on üks alateemasid, millest saaks kirjutada terve pikk sisu lõigu. Autor keerutab oma teema lõgul ühel ja samal teemal, ilma otsese teema analüüsi ja arenguta. Teema ei arene edasi ja püüab teksti täita tühjade väitete ja näitetega. Palju näited on üleliigsed ja ei sobi teemasse. Kokkuvõtteks on essees käsitletud teema küll aktuaalne, kuid tehtud seda küllaltki üle
inimesi väljas meelt avaldamas, seda tugevam on nende sõnum. Iga meeleavaldus suudab oma sõnumi edasi anda rahumeelselt ja puudub vajadus vägivallale. Vägivallatsevad meeleavadajad ei jätta endast mõistlike inimest muljet ja neid lihtsalt ei võeta tõsiselt. Autor nimetab ühe kõrvalnäitena Balti ketti 1989. Aastal. Paraku jääb segaseks, miks selline näide on toodud. Tekstis väidab autor, et rahvas demostreeris oma ühtset hoiakut Molotov- Ribbentropi pakti suhtes, kuid lugejana jäi selgusetuks millist hoiakut rahvas väljendas. Autor mainib ainult kohati info leviku tähtust. Kuid see on üks alateemasid, millest saaks kirjutada terve pikk sisu lõigu. Autor keerutab oma teema lõgul ühel ja samal teemal, ilma otsese teema analüüsi ja arenguta. Teema ei arene edasi ja püüab teksti täita tühjade väitete ja näitetega. Palju näited on üleliigsed ja ei sobi teemasse. Kokkuvõtteks on essees käsitletud teema küll aktuaalne, kuid tehtud seda küllaltki üle
Raamatu teises osas väljapakutud lahendused on osaliselt õiged. Kui kõik käiks nii lihtsalt nagu Lasn arvab, siis meil ei oleks selliseid kriitilisi probleeme. Nende otsuste tulemuseks oleks vaid lühiajaline näiline rahulolu. Ameeriklased ongi idealistliku maailmavaatega ja sealt need probleemid pärinevadki. Mina oleksin tahtnud materiaalsest mõtlemisest rohkem teada ja ka kommunikatsiooni toimimisest. Kuidas mõjutab mittevajalik info inimesi ja kas see tuleb kasuks või pigem kahjuks. Lugejana, kes majandusteooriaid süvitsi ei tunne, tekib mul siiski pisut skeptiline tunne ekspansiivsete ja ökoloogiliste majandusteooriate must-valget vastandamist lugedes. Mitmete väidete puhul leiab palju rohkem kirglikke arvamusi,kui kaineid argumente. Emotsionaalsetesse liialdustesse kalduv maailmaparandaja teab liiga täpselt, mis on õige ja mis vale, ega jäta lugejale kuigi palju otsustamisruumi. Üheks teooriaks on ka see, et demokraatia tegelikult ei toimi
enam sugugi vanatädi korter, vaid võibolla mõni teine ilm, lained löövad üle pea ja ongi kõik. „Ja siis ei olnud enam üldse midagi kuulda.“ Kokkuvõtlikult – pealtnäha realistlik, aga ebamaisesse ja absurdi kalduv lühike lugu, kuhu Kivirähk on kokku kallanud sama palju rusuvust, kui oma romaanidesse, nii et antud juhul on kontsentratsioon eriti vänge. Kõik on halvasti, midagi teha ei saa, tegelased on jõuetud ning ka lugejana tekib jõuetuse tunne, ning mulle isiklikult mõjub Kivirähk alati nii rusuvalt ja lootusetult, et tekib küsimus – kas autor tõesti maailma säärasena näeb ja kas kusagil tõesti lootust ei ole (mida võiks natukenegi lugejale anda)? Minu arust peaks hea lugu olema natukenegi balansseeritud, et kui antakse piitsa, peaks antama ka präänikut, sest maailm ei ole ainult õõvastav ja rusuv lootusetu
kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija. Praegu on enamasti kasutusel kuni 56-kordse kiirusega CD- lugejad. CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi seadet CD-kirjutajat. CD-kirjutaja töötab ka tavalise CD- lugejana, kuid on enamasti aeglasem kui tavaline CD-lugeja. Enamus CD-ketaste toorikuid on sellised, millele saab andmeid kirjutada ainult üks kord (sellest ka nimi - CD-ROM - Read Only Memory). Kuid on olemas ka toorikuid, millele on võimalik andmeid lisada ning neid muuta - ülekirjutatavad CD- kettad (CD-RW). Tähtsamad andmekandjad · DVD-ketas (Digital Versatile Disk) Väljanägemiselt on DVD-kettad äravahetamiseni sarnased CD-
Kindlasti on ka minul erinev ettekujutus analüüsitavast teosest kui mõnel teisel. Paljud inimesed leiavad ühes või teises tegelases sarnasusi iseendaga, hakates teda endaga samastama. Noore kauni neiu jaoks tundubki elu olevat üks mäng ja naer. Noormeeste tunnetega mängides maksab see aga endale ühel hetkel valusasti kätte. Nii juhtus ka teose peakangelase Ainoga, kes pidi kibedust tunda, nähes, et ka tema tunnete peale naerdakse, et ka tema võib haiget saada. Tegeliku lugejana samastasin ka mina end, aga mitte niivõrd konkreetsete tegelaste, vaid rohkem situatsioonidega. Arvan, et selle teose puhul on tegemist kõiketeadva jutustajaga ehk siis sündmused on kord ühe, kord teise tegelase vaatepunktist. Selle teose puhul on sagedamini esitatud Aino ja ka Kulno vaatepunktid, kuigi ka Karl Raismik, Muhem, Hilda mängivad olulist rolli, kuid kaovad tihedamini tahaplaanile, kui kaks esimest. Kõiketeadva jutustaja puhul on esitatud tegelaste
Tsiteerin: "Neid õunu ma seal sõin, ega mul raha polnudki, et poest osta, ja lugesin Dostojevskit, kooli enam ei läinud. Lõpuks hakkasin inglit unes nägema. Igal öösel: kõhn must ingel, kes seisis mu voodi jalutsis, muud ei teinud. See oli nii õudne ja magus, et ma enam muud ei tahtnudki. Sestsaadik õunte lõhn erutabki mind." Ilmselt ongi see raamat eneseotsing, eelkõige kirja kirjutajale ning ka nendele, kellel on au seda kirja lugeda. Mina, kirja ehk teose lugejana muutusin raamatuga väga lähedaseks ning tundsin paljuski ära iseennast, eelkõige sellena, kes päris täpselt seda õiget kohta kuidagimoodi ei leia ning kes piirsituatsioonides ning otsingutes pidevalt vangis on, sest: "Ma vaatan veepinda otsekui piiri, mille tagant peab algama päris maailm, millest ma ootan kerkivat sinu kätt, kasvõi ringe veepinnal, märguannet, et mul on luba tulla. Aga midagi ei juhtu, ainult tuulehoog säbrutab vett ja lööb suured puud pea kohal kahisema."
mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive). CD-kettale mahub 650-800 MB andmeid. CD-lugejat iseloomustab selle lugemiskiirus, mida võrreldakse tavalise laserheliplaadimängija kiirusega. Näiteks 52-kordse kiirusega CD-lugeja loeb 52 korda kiiremini kui tavaline plaadimängija. Praegu on enamasti kasutusel kuni 56-kordse kiirusega CD-lugejad. CD-kettale andmete salvestamiseks on vaja eraldi seadet CD-kirjutajat. CD-kirjutaja töötab ka tavalise CD-lugejana, kuid on enamasti aeglasem kui tavaline CD-lugeja. Enamus CD-ketaste toorikuid on sellised, millele saab andmeid kirjutada ainult üks kord (sellest ka nimi - CD-ROM - Read Only Memory). Kuid on olemas ka toorikuid, millele on võimalik andmeid lisada ning neid muuta - ülekirjutatavad CD-kettad (CD-RW). · DVD-ketas (Digital Versatile Disk) Väljanägemiselt on DVD-kettad äravahetamiseni sarnased CD-ketastega, tegelikult erinevad
Lugemise aitab samuti kaasa ka üldistusvõimele - aitab märgata seoseid nähtuste ja sündmuste vahel. Lugemine kasvatab võimet iseseisvalt mõelda. Raamatud näitavad maailma salapära ja ühtlasi annavad teadmisi eri valdkondade kohta. Erinevad autorid kirjeldavad maailma ei vaatenurkadest. Hea raamat pakub elu kokkuvõtet. Hea raamat korrastab omal moel maailma, toob sellest välja uusi mustreid, paneb selle uuesti elama. (Hellerma 2012) Et inimene end lugejana tajuks, peab lugemine olema talle loomuomane, sihipärane ja kujunema harjumuseks. Eestis tegeldakse laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisega üsa palju ja sealjuures keskendutakse siiski just ilukirjandusele. Näiteks eelkooliealisi ja algklassilapsi suunab raamatute juurde üle-eestiline "Lugemispesa" projekt, põhikooliõpilaste lugemisharjumusi kujundab projekt "Lugeda on mõnus". Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab iga kahe aasta tagant Nukitsa
saab halvalt süüa, magamisase on kehv, õiendatakse pidevalt jne.). Jõulude ajal kirjutab ta kirja vanaisale, et to ta seal ära viiks. Mõisas õpetati teda kunagi kirjutama, kui ta ei oska kirja saata ja kiri ei jõua kunagi vanaisale. Selles novellis puudub Tsehhovile omane niiöelda "väike inimene".Tegu on autori teise loomeperioodi lühinovelliga, mis paneb lugeja peategelasele kaasa tundma. Novellis "Vanka" hakkab lugejana peategelasest kahju. Selle loomeperioodil esinesid Tsehhovil sarnased, tõsiseid eluprobleeme kujutavad novellid (sotsiaalpsühholoogilised teosed). Selle perioodil pidas Tsehhov kõige süüdlaseks pärisorjust ja selles teoses on Vanka pärisorja lapselaps ning seega peaaegu kirjaoskamatu. Rääkimata teadmistest kirja saatmise kohta. Sissejuhatus Kirjeldatakse Vanka ettevalmistusi kirja kirjutamiseks. Sõlmitus Vanka hakkab kirja kirjutama.
elu ennast ning see on tema jõuetus. Ta on tasakaalukas. Ei kired ega kahtlused näri tema hinge. Maailma ta ei vihka ega armasta, ta lihtsalt põlgab seda. Ta irvitab humaanse Fausti üle, kes hukutab Margareta, end tema pilgetest kostab läbi tõde, mis on valus isegi temale. See on sääraste inimeste tüüp, kes on masendatud kauasest kurjuse nägemisest ning pettunud maailma eelduste headuses. 12. Milliseid mõtteid tekitas Sinus lugejana I osa? I osa oli väga kindlasti väga mitmekesine arvamuste ning arusaamade suhtes, mis mulle väga meeldis. Kõige rohkem aga nõustusin just Mefistofelesega, kes tegelikult tõi välja maailma probleemid, ilma neid ilustamata. Faustis aga oli kindlasti seda arutlevamat poolt ning skeptilisust, mida ma leian, et enamikud inimesed on tänapäeval kaotanud. Tihti võtame me asju nii nagu need on. Ilma, et vaevuks kaevama sügavamale. Margareta puhul aga jäi
meeleolu, ideaalid ja kõik muu. Mina lugesin ,,Puhastust" noore naisena, kellel õnnestus pääseda külaelust, kus kõik tüdrukud jätsid keskkooli pooleli, said vallaslapsed meestega, kes hakkasid jooma (jms). Noore naisena, kellel on elus vedanud pere ja haridusvõimalustega. Noore naisena, kes on elus esimest korda nii kliseeliselt armunud ja armastatud ja õnnelik, et võib-olla ei jälginudki loos palju muud kui Ingli ja Hansu idülli. Sest praegu lugejana, vastuvõtjana, on minu vaatepunkt selline, kus olen pääsenud Linda, Zara, Ingli ja Aliide traumadest, mis nendel minu vanuseks olnud olid. Mul on kogu elu ees ja minu strardijoon on parem kui kellelgi neist (ja kui teistel naistel raamatus: Katja, Aino, jt). Võib-olla seisneb mõne kriitiku vastakas arvamus üksnes ta enda elukäigus ja hetke meeleseisundis. Võib-olla ma loeksin seda teisiti, kui oleksin viisteist aastat vanem ja abiellunud prestiizi
Millegi saavutamine paneb hoopis rohkemat tahtma. Kuivõrd meie isiklikud saavutused on seotud õnnega, sõltub igast üksikindiviidist endast ega pruugi kõigi kohta kehtida. Kokkuvõtteks on essees küll käsitletud üsna olulist teemat, nagu inimese eesmärgid, saavutused, väärtushinnangud ja eetilisus, ning tehtud seda üsna põhjalikult, kuid seos kirjatüki pealkirjaga jääb lünklikuks. Ühtlasi oleksin lugejana tahtnud näha rohkem näiteid autori väidete toetuseks. See aitaks võib-olla teksti terviklikkuse puudumist vähendada. Üsna häirivad ka poolikud või hoopis pikad ja kohmakad laused, mille kirjavahemärkide panemisega on eksitud. See aga jätab lugejale kiirustades kirjutatud töö mulje. Pealkirjas püstitatud küsimusele on küll vastatud, kuid autori järeldust toetavast arutelust jääb väheseks. Üldjoontes pole töö küll kehv, kuid ka mitte piisavalt hea
irooniliselt, huumoriga või mõnel muul viisil. Teksti kavakindel vaatlus aitab lugemiseks häälestuda ja lugemisprotsessi kavandada, loob eeldused ratsionaalseks lugemiseks. Teksti adressaat Et teksti mõista, peab lugeja tundma selle erijooni ja suutma end kohandada autori ainekäsitlusega. Selleks peab ta otsustama, mis liiki tekstiga on tegemist ning keda autor on näinud selle võimaliku lugejana. Traditsiooniliselt jagatakse tekstid nelja suurde rühma. 1) Ilukirjanduslikud tekstid on mõeldud paljudele lugejatele. Neis võidakse käsitleda mitmesuguseid probleeme ning need võivad olla kirjutatud rohkem või vähem nõudlikule lugejale. 2) Teadustekstide adressaat on kitsalt piiritletud. Iga teadusala toob kaasa spetsiifilised teadmised ja sõnavara. Teadustekstid nõuavad lugejatelt eelteadmisi. 3) Publitsistika on mõeldud laiale lugejate ringile
kõrvale kalduda); o esitada tegelase repliigid, muutes kirjutatu kuuldavaks; o näidata neid tegevusi, mille subjektiks tegelane on. Lavakuju sünnib paljude tegurite koostoimes. Rolliloome põhilised determinandid. o Tegelane on teatri vaatekohalt võimalik (virtuaalne) kuju, mille näitleja laval konkretiseerib. Lavapraktikas on tegelasel kaks tahku: · tegelane draamatekstis - kujutluslik konstruktsioon, mille näitleja lugejana dialoogi ja tegelast kirjeldavate remarkide põhjal endale loob; · tegelane varasemates lavakehastustes, s.o. teatritraditsioon, mille taustale loodav roll paigutub. o Näitleja, kelle vastasmõjust tegelasega sünnib roll, toob rolli kaasa · oma isiksuse, näitleja "mina" - isikupärase mõttemaailma, hingelaadi, temperamendi, lavavõlu, välimuse jne.;
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid.
Dostojevski konkreetsed romaanid kujutavad endast tegelikult ühtainsat suurt romaani, mille sisuks on venelasest kristlase heitlused sisemise tasakaalu leidmiseks enne jõudmist sinna riiki, kus pole torme ega marusid. Igal juhul maksab Dostojevski kõrvale lugeda Tammsaaret, kellel on olemas mõiste "patt", Gustav Suitsu, kellel "patt" puudub, ja Juhan Viidingut, kellel on kannatused sees juba varakult. Teatavas mõttes on Viiding väga dostojevskilik. Dostojevski raamatuid iseloomustaksin lugejana, et mõni koht on lihtsalt nii põnev, et ei saa pidama. Mõni koht on aga nii mõtlemapanev, et peatun ja mõtlen tükk aega elu üle järele. Mõni koht on jälle nii tabav, et vaja on tsitaat üles kirjutada. Tõsi, mõni koht on mulle parasjagu veniv, nii et piilun paar lehekülge ettepoole: kui kaua see osa veel kestab? Ainetöös on lühidalt kirjendatud Dostojevski elu ja isikust. Dostojevski teosed on kajastused tema enese tõsisest ja raskest elust
Tüvemitmuse vormid. Olema-verbi ainsuse oleviku vorm om. Rikkalik rahvakeelelähedane ja arhailine sõnavara. Võõrapärane lausestus, sh artikkel se. Teos keelati 1691 ja korjati käibelt. 8. 17.saj lõpu põhjaeesti kirjakeel Blume 1662 I teos "Väike õpetuskogu", 1666 "Geistliche Wochen-Arbeit", 1667 "Geistliche Hohe Fäst-Tahgs Freude" ja "Geistliche Seelen-Ergötzung". Blume keelekasutus: "Geistliche Hohe..." eessõnas mainib, et peab raamatu lugejana silmas ka eestlasi. "Väikese õpetuskogu" eessõnas võtab seisukoha kirjaviisi küsimuses peamine takistus eesti k kirjutamisel on juurdunud alamsaksa kirjaviis, mis oli talle kui kesksakslasele võõras. Peab senist ortograafiat eestlasele raskeks, pakub välja mõne võimaluse kirjaviisi lihtsustamiseks ja hääldusega kooskõlla viimiseks. Jätab tähestikust välja q ja y, ck asemel soovitab ta kasutada k-d, dt asemel t-d. Selle kirjaviisi lihtsustamise teostas ka oma teostes
15 Mõtteid ja tundeid "Tõest ja õigusest" Tammsaare teos on minu jaoks kindlasti üks nendest romaanidest, mille täielikuks mõistmiseks ei piisa ühekordsest lugemisest. Selleks, et mõista kõikide kirjeldatud sündmuste tähtsust, tuleks seda teost kindlasti uuesti lugeda. Ma isegi nõustuks seda tegema, sest see oli romaan, kus tegevused toimusid ja aeg lendas kiiresti täpselt see, mis mind lugejana paelub ning minus on tahtmine sellest teosest paremini aru saada ning seda mõista. Romaanis oli palju üsna võikaid stseene, mis minusse üsna sügava jälje jätsid. Üheks on kindlasti kirjeldused sündmustest, mil väga paljud lapsed järgemööda epideemiasse surid. See on midagi sellist, mida ma väga ette kujutada ei suuda, sest olen harjunud mõttega, et tänane meditsiin on niivõrd arenenud, et minul ei tule sarnase olukorraga silmitsi seista
Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust nii detailset kui võimalik kirjeldada (tihe kirjeldus). Kultuuri võib käsitleda tekstina ning antropoloogi lugejana ning etnograafi kultuuridevahelise tõlgina. Interpreteeriva antropoloogia omaduseks on keskenduda eranditele, juhuslikele kultuurinähtustele ja kontekstile. Hermeneutika Hermeneutiline antropoloogia põhineb hermeneutilisel filosoofial. Kultuur kui tekst. Hans-Georg Gadamer. Dialoogi metafoor. Tähenduste loomine toimub vastastikuse suhestamise läbi. Tähendused on potentsiaalsed, spetsiifiliselt luuakse need uurija ja uuritavate dialoogis
Autor loob tekste ja neid loetakse. Tähtis on niihästi see, mida hingame (esmameedia), kui ka see, mis on meid puudutanud. See on varuks olulistel eluhetkedel. Oleme oma tekstiliste võimaluste poolest maailmakultuur. Kindlasti ei kuulu me sinna oma loomuliku jõu ja suuruse tõttu, vaid me oleme end rahvana üles töötanud ja seda tuleb noore inimesena osata hinnata ja säilitada. Lugemine on tähtis, sest selle kaudu saadakse kätte peamine info. Oluline on iseenda arendamine lugejana. Eesmärgiks on kujuneda isiksuseks, kes suhtub loetavasse vabalt. Teab, et loetu tähenduse looja on ta ise. Ta on niisiis kasvanud iseseisvaks mõtlejaks. 38 Iga teksti lugemine on kasulik.Sellepärast vajaneb lugu pidada kooli pakutavast, seega kohustuslikust kirjandusest. Selleks on enamasti klassikaline kirjandus. See, mis on üle maailma parimaks tunnistatud
näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin vastust küsimusele, kas Vilepi edu peitub kommertsialiseerunud lastekirjandusmaailma reeglitega arvestamises või peitub temas tulevase lastekirjanduse klassiku sisulist potentsiaali. Käesolevas töös käsitlen seda osa lastekirjandusest, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. See tähendab, et nii kirjanik, kunstnik kui ka kirjastaja arvestavad lugejana last, tema east ja elukogemusest tulenevat retseptsioonivõimet, ealist psüühilist eripära ja sellega seotud huvisid. Bakalaureusetöö esimeses peatükis annan kõigepealt ülevaate lastekirjanduse arengut mõjutavatest kirjandusvälistest faktoritest. Seejärel kirjeldan uut tõusu eesti lastekirjanduses ja toon esile perioodi tähtsamad autorid. Teises peatükis iseloomustan Vilepi kui kirjaniku isiksust, tema vaateid laste- kirjandusele ja tema kirjanduslikku kujunemist
lugeja ootused saavad hälvitatud. kui lugeja tuleb passiivsusest välja ja hakkab kirjutama, siis ta muutub aktiivseks. sellega on seotud ka barthesi kuulus käsitlus autori surmast. see tähendab lugeja õiguste ja võimsuse kasvu. lugeja aktiivsuse märkimiseks saab kasutada borgese mõistet kirjeldatakse tegelast, kes kirjutas ümber don quixote, barthes küsib, kas ta on looja? kirjandusteoste lugejana me ei oea sõltuma autori tahtest. hoopis meie lugemisviis loob teose. kui on võimalik küsida õige või täpse versiooni järele, siis eelistatakse sageli just autori arvamust, autori positsiooni. sellega on autor surnud ja lugeja sündinud. barthesi raamat «teksti mõnu». hasso kirjeldas, kuidas ta seda raamatut tarvitas, selles seisnebki pöörab tähelepanu sellele, kuidas tekstiga võib suhelda. räägib füüsilisest naudingust, mida me tunneme tekstiga suheldes
annaabi.ee 
