kahjumeel, mure, tusk, valu, olemise piin vms. Ridala esikkogus leidub ka mitmesuguseid antistroofe, mis on algset malli järgdes välja peetud kvantiteerivas värsisüsteemis. Muude tegurite kõrvalisemaks jäädes loob neis rütmi peamiselt pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. 1930.a. avaldas ta ballaadide kogu ,,Sinine kari", mis põhineb samuti regivärsil ning järgib hoolsalt selle stiili. Tema algatuslikud katsed ei toonud luuletajale lugejamenu ega arvustuse tunnustust, kuid teadlased on neid hiljem lähemalt analüüsinud ja väärtustanud. Ridala looming rikastas sajandi alguskümnendite eesti luulet. Võitlusvalmis Suitsu kõrval esindab Ridala üksildast endamisi vaatlejat ning kirjeldajat. Uudsena tõi ta luulesse impressionistliku stiili tunnustega saaremaastikud ja rannapildid. Ta virguas otsima ilmekat ja täpset sõna. Kirjaniku vormikatsetused näitasid eesti värsikunstile uusi võimalusi.
tasandilt sünteesiva ja üldistava suunas. Riimikasutus on võrdlemisi vaba, irdiimid ja kaugemad kokkukõlad sobivad hästi üldisesse luulemaastikku. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid" (1980), puudutus" (1981), ,,Salateadvus,/ (1983) ning ,,Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes ,,Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline,/, ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus
Inimene küsib, maailma vaikib. Oma kuriteo kaudu leiab Meursault uue teadvuse. Kuni kuriteo sooritamiseni oli talle kõik "ükskõik" see sõna kordub romaanis ikka ja jälle. Revolvripauk päästab ta sisemisest letargiast. Meursault'le saab selgeks, et ta on elanud õnnelikku elu, mis on mõrva läbi lõplikult purustatud. Ta võtab oma karistuse vastu, Meursault on end leidnud. Albert Camus sai oma aja kuulsaimaks Prantsuse kirjanikuks, kes pälvis suure lugejamenu. 1957. aastal sai Camus Nobeli kirjanduspreemia, 44-aastaselt oli ta noorimaid laureaate. Tema äkiline surm oli sokk kogu vaimuilmale. 4. jaanuaril 1960. aastal kihutas sportauto vastu puud, Camus sai kohe surma. Õnnetuse asjaolusid ei selgitatud kunagi täielikult. Camus' taskust leiti rongipilet. Ta oleks tegelikult tahtnud rongiga sõita.
Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding). Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski. Elulaad ja olme Eestlaste lugemishuvi kasvas. Aastail 19181940 anti välja 30 000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal ,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus" ja ,,Suurmeeste Elulood". 1924. aastal valmis Eesti esimene mängufilm muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". 1930. aastatel on populaarseimateks spordialadeks tõstmine ja maadlemine. 1936. aastal toob Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudelt 2 kuldmedalit. Eesti meeskond on kahekordne maailmameister laskespordis 1937. aastal Helsingis ja 1939. aastal Luzernis. Eestlane Ahto Valter ületab väiksel purjepaadil mitmel korral Atlandi ookeani ning viis
Istanbuli peres. Menu said tunda ka teine romaan "Vaikne maja" (1983) ja kolmas, ajalooline romaan "Valge loss" (1985). Kõik need kolm teost võitsid ridamisi preemiaid. The New York Times Book Review kirjutas: "Idast on tõusnud uus täht Orhan Pamuk." Seejärel hakkas Pamuk kirjutamisel kasutama postmodernseid tehnikaid, vastukaaluks varasemale tahedale realismile. Aastal 1990 ilmunud neljas romaan "Must raamat" tõi autorile lisaks menule kriitikute hulgas ka suuremal määral lugejamenu, muutudes üheks kaasaja Türgi loetumaks raamatuks. Viis aastat hiljem ilmunud viies romaan "Uus elu" tekitas Türgis sensatsiooni ja sai üheks türgi kirjanduse menukamaks raamatuks läbi aegade. Järgnevad kaks romaani, "Mu nimi on Punane" (1998) ja "Lumi" (2002) suurendasid Orhan Pamuki rahvusvahelist tuntust veelgi. "Mu nimi on Punane" pälvis 2003. aastal väga maineka IMPAC-i preemia ja seda oli 2006. aastaks tõlgitud 24 keelde. "Lumi" tegeleb islami ja lääne
aastal pages Fromm koos sadade teiste Saksamaa intellektuaalidega Ameerika Ühendriikidesse. Ameerikas oli Fromm lähedastes suhetes endast 15 aastat vanema Karen Horneyga ning arendas tihedat koostööd nimekate psühholoogidega. 1941. aastal avaldas ta oma esimese laia tähelepanu võitnud teose ,,Escape from Freedom" (,,Põgenemine vabaduse eest").1944. aastal astus Fromm abiellu Henny Gurlandiga ja siirdus naise nõrga tervise kosutamiseks elama Mehhikosse. 1956, aastal avaldas ta suure lugejamenu võitnud teose ,,The Art of Loving", mille järel tal polnud enam mingeid ainelisi muresid. 1974. aastal asus Fromm elama Sveitsi. Erich Fromm suri 1980. aastal mõni päev enne oma 80. sünnipäeva. Sotsiaalsed vajadused Selleks et mõista inimese sotsiaalset käitumist, tuleb orienteeruda tema vajadustest. A. Vajadus suhelda (for relatedness) väljendub püsivate ja usaldusväärsete inimsuhete tarbes.
romaane kui ka lühiproosat. Ta sulest pärineb üks näidend ja paar populaarteaduslikku raamatut. Hindrey kirjanduslikul teel osutub õnnelikuks murranguaastaks 1932, kui ta on leidnud nii uue aineala kui ka uue zanri: ta hakkas kirjandusajakirjas ,,Looming" avaldama novelle. Meie kirjanduslukku ongi K. A. Hindrey läinud eeskätt novellistina. 1930ndatel iseloomustas selleaegset lühiproosat küll kõrge tase, kuid väike lugejamenu. Romaanid olid palju populaarsemad. Novellis valitses vaieldamatu realism, mida enamasti väärtustas psühholoogiline süvendatus. Niisugust psühholoogilist novelli viljeles ka Hindrey. Kuna kompositsioonimeister pole kirjanik kunagi olnud, siis võib öelda, et K. A. Hindreyle pole tähtis novellide vorm, vaid nende psühholoogiline sisu. Kust tahes alustades jõuab ta ikka lõppu kord n-ö sirgjoones minnes, kord põigates siia-sinna ja ümberringi ekseldes. Hindrey
nurgakiviks. Vanaaegselt suurejooneliseks muutus 1980. aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk – järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse “karevalikkusest”. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes “Ööpildid” (1980), “Puudutus” (1981), “Salateadvus” (1983) ning “Vari ja viiv” (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes “Ööpiltidega” sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud 4 statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks
andes talle LL.D kraadi. Kuninglikus Geograafiaseltsis tuli vastu võtta kuldmedal. Oma raamatus ,,Trawels and Rearches" mainib Livingstone, et tema reis sai teoks tänu kololodele. 1857.a. sõitis Livingstone Sotimaale, et külastada Hamiltonis elavaid õdesid ja äsja leseks jäänud ema. Isa surma teate sai Livingstone Aleksandrias. Livingstone saabumisel Britanniasse ilmus raamat ,,Missionary Travels and Researches in South Africa", see pälvis suure lugejamenu, juba enne ilmumist oli tellijaid tuhandeid, järgnesid ka kordustrükid. See raamat pälvis ka tunnustavaid arvustusi. Britanniasse saabudes oli Livingstone öelnud, et tahab Zambezile naasta võimalikult kiiresti, hiljemalt 1857 aprillis, kuid uue retke finatseerimine polnud veel kindel. Livingstone kirjutas välisminister lord Clarendonile, et tema esmane ja peamine eesmärk on muuta Zambezi teeks, mida mööda kaubandus ja ristiusk jõuaksid Aafrika südamesse
ta luules taevalikuks ja saab ühteaegu eetiliste tõdemuste nurgakiviks. Vanaaegselt suurejooneliseks muutus 1980. aastatel ka Kareva luule toon. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovd järk järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse "karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981), "Salateadvus" (1983) ning "Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes "Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks "tõeline," "püha," "taevas," "valgus," "sära," "jumal," "igavik," "ime." Armastus omandab järk järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist
Võib lisada veel, et paljud arvustajad asetavad ,,Henry Esmondi" inglise ajalooliste romaanide hulgas esimesele kohale- kõrgemale kui ühegi Scotti raamatu. Scottist kui esimesest ajaloolise romaani viljelejast oli juttu juba eespool. Palju kuulsam ajalooliste romaanide autor on aga Alexandre Dumas (1802-1870), kellest paljud kirjanduslood vaikides mööduvad. Tema romaan ,,Kolm musketäri"(1844) saavutas kohe lugejamenu. Sellele järgnes sujuvalt (1845-1846) teine kirjaniku kõige tuntum teos ,,Krahv Monte-Cristo", mis on bestsellerina püsinud rahva lugemislaual juba väga kaua ja püsib edaspidigi. Räägitakse, et Dumas ei kirjutanud oma teoseid alati üksi: olles pidevas rahahädas muutus tema kirjutusviis selgelt äriliseks. Dumas mitte ainult ei kirjutanud, ta võitles: kirjutamine oli tema jaoks ellujäämise viisidest. Dumas pidi võitlema ellujäämise eest oludes, kus