Nad kasutavad ja mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on jää ja pärast jääaegseid settekivimid. Olulisemaks tunnuseks on tema viljakus selle all mõistetakse võimet varustada taime toiteelementide ja veega ning taimejuuri O2 (hapnikuga) Avaldab suurt mõju inimtegevus, taimekasvatus On tootmisvahend. Toodetakse ja on tööprodukt ühelt poolt. Maaharimine, väetamine, kuivenduskraavid, lubjatakse. Mikrobioloogilised protsessid, mis tõttu mitte kasutatavad toitained lähevad üle kasulikuks toitaineteks Toitainete varud vabanevad mullas (bioloogiliselt) Keemiliselt, seotakse mullas Eristatakse 5 neeldumistüüpi: 1) Mehhaaniline-muld toimib filtrina. Püütakse kinni tahked osad 2) Füüsikaline- ainet peetakse kinni mulla kolloididel. Pindpinevuse tõttu 3) Keemiline- toitained muutuvad keemilise reaktsiooni tagajärel mitte lahustuvateks.
süsihappegaas, järele jääb põletatud ehk kustutamata lubi. Kui kustutamata lubja peale vett valada, siis neelab ta vett ja läheb nii soojaks, et üks osa veest auruks muutub; seejuures laguneb kivi valgeks puruks, mida kustutatud lubjaks nimetatakse. Kui kustutatud lubjale vette lisada, muutub ta valgeks, piimjaks vedelikuks, nn. lubjapiimaks. Seismisel settivad lubjaosakesed põhja ja sette peale jääb puhas lubjavesi. Ehituste juures segatakse põletatud lupja veega. Lubjapiimaga lubjatakse seinu. Müürilubja ja krohvi valmistamiseks segatakse kustutatud lupja vee ja liivaga, nii, et tekib veniv taigen. Seda pannakse ehituskivide vahele sideaineks. Osa õhus olevast süsihappegaasist ühineb kustutamata lubjaga, nii moodustub uuesti kindel lubjakivi. See ühinemine toimub väga aeglaselt, seepärast ongi vanad müürid kindlamad kui uued. Veealuste ehituste jaoks tarvitatakse savi ja lubja segu, mida kutsutakse tsemendiks.
1. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena. Muld annab tuge juurtele, on taimedele toiduallikas ning kodu mitte ainult maa all käike uuristavatele loomadele nagu mutid, vaid ka miljonitele lestadele, sajajalgsetele. Mulla tähtsaim omadus on viljakus. 2. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest, milles eristatakse omakorda mineraalset (liiva-, saviosakesed) ja orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku. 3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG - Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks...
millega alandatakse orgaanilise aine sisaldust, mida puhtas aheraines on kuni 10%. Katsed põlevkivi kaevandamise jääkidest lupja põletada pole andnud kindlaid tulemusi. Kuid kui ka põletatakse, siis ei oleks see eriti kasulik selle saadava lubja madala kvaliteedi ja asjaolu pärast, et Eestis on hea lubjakivi varusid piisavalt. Aherainest saab aga killustikku teetammide ja teekatte ehitamiseks. Tuhaga lubjatakse põllumaid ja sellest on otstarbekas toota põlevkivituhk- portlandtsementi. Näiteks sellest tsemendist valmistatud betoonist on ehitatud Tallinna teletorn ja Iru soojusjõujaama korsten. Veel saab lendtuhka kasutada autoklaav-mullbetooni ja raskbetooni valmistamisel. See näitab, et tuhk on meile materiaalses mõttes kasulikum, kui aheraine. Mõju keskkonnale Põlevkivitööstus reostab rängalt ümbritsevat keskkonda. On öeldud, et seal, kus asuvad
pH- vesinikioonide konsentratsiooni tähis. See määratakse 1N KCl leotisest. Asendushappesus- H5,6 , see näitaja on alati suurem kui akt.happesus. neutraliseerib pool lubiväetise normist mis on välja arvutatud hürol. Happesuse põhjal. Hüdrolüütiline happesus- H8,2 , näitab mulla neelamiskompleksi kuuluvate vesinikioonide hulka. On oluliselt suurem kui akt happesus ja asendushappesus. Kasutatakse lubjatarbe arvutamisel . Lubajatbe määramise viisid: Akti.happesus- lubjatakse mulla mille ph on väiksem kui 5,5 Lõimis- mida raskem lõimis seda rohkem lubiväetist Kaltsiumi,magneesiumi suhe Küllastusaste-näitab neeldunud vesinike osakaalu mulla neelamismahutavuses. Küllastusaste alla 50% vajab muld lupjamist. Indikaatortaimed Mullaprof.ehitus- selgelt väljakujunenud leethorisont näitab happelist mulda. Karbonaatsus- kihisemine 10%soolhappega vitab lupjamise vajadusele Ammooniumlämmastiku määramine käib lisades 10%NaOh lahust.
Hapniku, süsiniku ja vesinikuga. Kasutatakse põhiväetisena vedelväetised tleb viia 10 cm sügavusele, pealtväetisena võimatu, vedelad odavamad. Mullas ammooniumioon seotakse mulla neelava kompleksi poolt kus taimed kasutavad või nitrifitseeruvad. Aeglaselt toimiv väetis. Niraatioon neg füüsikaline neeldumine, likuv ja kiire. Lämmastik leostub mullas pm nitraatidena. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus- pH lubjatakse mullad mille pH on alla 5,5 mida happelisemad seda suurem kogus ja mida raskem lõimis. ; Hüdrolüütiline happesus- H8,2 mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka caco3 t/ha H8,2xDm; Asendushappesus H5,6 cmol/kg ; Küllastusaste- neelnudnud aluste osakaal neelavas kompleksis; Mullaprofiili ehitus ja kihisemine- selgelt välja kujunenud leethorisont on happelise mulla tunnus(keemine puudub) karbonaatsus viitab lupjamise vajaduse puudumisele.; Indikaatortaimed
teel. Pealtväetisena ammooniumväetisi kasutada ei saa, kuna põhjustavad taimedel põletusi. Ammooniumväetisi võib anda ka sügisel, kui mulla temperatuur on alla 6°C (nitrifikatsiooniprotsess on pidurdunud). Vedelate lämmastikväetiste eeliseks tahkete ees tuleb lugeda sedagi, et nad on odavamad ja neid on kergem ühtlaselt laotada. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 ;Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste . Mullaprofiili ehitus ja kihisemine .;Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal:
Kevadel kasvab 3-4 Org. väetise andmise aeg on vastavalt sellele, milline on mulla huumusesisaldus, kas siis päevaga ädal. Tekib kahekordne söömine. Suve teisel poolel on see 5-6 päeva. Mitmepäevalisel 3, 4, 5 aastal. Anda 25-30 t/ha. See norm on pikaajaliste karjamaade puhul. karjatamisel langeb piimatoodang. Esimesel päeval söövad 70-80 kg, teisel päeval 40-50kg rohtu ning Põlde lubjatakse kui pii on alla 6. kolmandal päeval veelgi vähem. Väljaheidetega reostatakse rohija haiged loomad võivad nakatada teisi. Niidetavate rohumaade väetamine: Karjatamisringide arv Lämmastik: Rohusööt Kolmeniiteline kasut. Normaalne on aastas 4-5(6) korda
[H] jagatakse asendushappelisuseks H5,6 ja hüdrolüütiliseks happelisuseks H8,2. Need terminid tõi Eesti keelde Kaarel Liidak. LUBJATARBEKS MÄÄRATAVAD ELEMENDID CaCo3 t/ha määratakse. Lubjatarbe määramise võimalusi on mitmeid: 1. AKTIIVNE HAPPELISUS määratakse kas vesilahustes või kaaliumkloriidides. pH määratakse KCl enamasti vesileotises teadustarbeks pH aastaringselt sama < pH muutub suve jooksu (tulemus ei ole sama. 7 Lubjatakse pHkCl 5,5 Taimedele sobib enamasti nõrgalt happeline ja/või neutraalne muld. 2. HÜDROLÜÜTILINE HAPPESUS - H8,2 täpsem eelmisest, praegu kasutatakse vähe. Lubjatarvet arvutatakse: (peab olema mg.ekv/100g mulla kohta) H 8,2 x Dm (lasuvustihedus). Lasuvustihedus Dm=1,50-0,035 x Huumuse % Meie muldades on Hu2 H8,2 x 1,5 = lubjatarve, CaCO3 tarve ha kohta. 3. ASENDUSHAPPESUS H5,6 mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate
Pealtväetisena ammooniumväetisi kasutada ei saa, kuna põhjustavad taimedel põletusi. Ammooniumväetisi võib anda ka sügisel, kui mulla temperatuur on alla 6°C (nitrifikatsiooniprotsess on pidurdunud). Vedelate lämmastikväetiste eeliseks tahkete ees tuleb lugeda sedagi, et nad on odavamad ja neid on kergem ühtlaselt laotada. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine Lubjatarbe määramise meetodid: · Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 · Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. · Asendushappesus (H5,6). · Küllastusaste · Mullaprofiili ehitus ja kihisemine · Indikaatortaimed Lubiväetiste toime seisneb temas sisalduva kaltsiumi võimes tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinikku. Sobivad sellised, mis sisaldavad CaO-d või CaCO3. Ei sobi
protsessid kulgevad kiiremini. [7][4] 5.5 Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus Looduslikud mullad reguleerivad end ise, kuid põllu- ja metsamehed kasvatavad neid kultuurtaimi, millele nad on eelnevalt soodsad kasvutingimused loonud. Erinevus põllu- ja looduslike muldadega on selles, et põllumuldi haritakse. Metsamullad on kindlasti happelisemad, kui põllumullad, sest haritavaid muldi lubjatakse, et parandada vee- ja õhurežiimi ning suurendada kasulike mikroorganismide arvukust. Samas on metsamuldades kasulike mikroorganismide levik vähenenud ning lisaks levivad seal taimehaigusi põhjustavad 19 seened. Kvaliteedi järgi jagunevad mullad kas looduslikult või kunstlikult viljakaks. Looduslik saab olla ainult see muld, mis on inimtegevusest puutumata. Kuid kunstlik viljakus
· igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas; · kõrge viljakus; · suur põllustatus.
• Paraneb mulla struktuur. • Paraneb mulla õhu-, vee- ja toiterežiim. • Aktiviseerub mulla kasulike mikroorganismide tegevus. • Paranevad mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused. • Suureneb saak ja paraneb saagi kvaliteet • Sobiv mullareaktsioon taimedele on väetiste kõrge efektiivsuse ja nende keskkonnasõbraliku kasutamise esmane tingimus Lubjatarbe määramise meetodid: Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste Mullaprofiili ehitus ja kihisemine Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt.
ja K normid olla vastavalt 35-50 kg/ha ja 100-140 kg/ha -orgaaniline väetis -mõju on seda suurem, mida huumusvaesem on muld -lühiajalistele karjamaadele antakse org. väetis rajamiseelselt; pika- ajalistele sõltuvalt mulla huumusesisaldusest iga 3-5 aasta järel 25-30 t/ha -antakse sügisel peale karjatamise lõppu -loomad väetavad ka ise see on aga ebaühtlane ja ebapiisav -lubi- ja mikroväetised -lubjatakse, kui mulla pH on pealiskihis alla 6 (libl.) või alla 5,5 (kõrrel.) -lühiajal. rajamiseelselt; pikaajal. rajamiseelselt ja 5-7 kasutusaastal mikroväetise mõju püsib 4-5 aastat Niidud. Planeerimine -sobivad nii kõrrelised kui ka liblikõielised taimed, parimad on siiski nende segud (turvasmuldadel õigustavad end rohkem kõrrelisterohked segud) -võiks arvestada, et lehma kohta kulub aastas 10-11 t rohusilo ja 1-2 t heina (karjamaarohtu 6-7 t)
Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas; · kõrge viljakus; · suur põllustatus. Ferralliitmuld
annaabi.ee 
