mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse ,,Peterburi Patrioodid" üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid. Rühmitusse kuulusid eestlased ja eesti asjadega seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks. Ilma Köleri abi ja toetuseta poleks Jakobson saanud hakata välja andma ajalehte
mitmetest rahvuslikest üritustest, näiteks oli ta rühmituse „Peterburi Patrioodid“ üks asutajatest ja peamisi eestvedajaid. Rühmitusse kuulusid eestlased ja eesti asjadega seotud olevad isikud, kes elasid Peterburis. Nende peaeesmärgiks oligi eesti talupoegade aitamine erinevates küsimustes. Köler oli tegev veel Aleksandrikooli Peakomitees ja Eesti Kirjameeste Seltsis. 1864. a. kutsus ta kokku Lubjassaarel talumeeste salakoosoleku, kus koostati palvekiri Venemaa keisrile. Talupoegi üritas ta aidata ka sellega, et pani kõik oma säästud Kuntaugani mõisa ostu Venemaal, et nad saaksid sinna välja rännata. Tehingu tulemuseks oli, et Köler kaotas peaaegu kogu oma varanduse ning see muutis ta vanaduspäevad suhteliselt raskeks. Ilma Köleri abi ja toetuseta poleks Jakobson saanud hakata välja andma ajalehte
sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. Haridus 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862
teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862
13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik.
Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis ning õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi. Astus seal Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. Johann sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia, Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862.a pöördus
kõrgemale. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862