kasutamisel on täheldatud mördi suuremat poorsust kui tavalise lubja korral . Enamlevinud on lubimördi valmistamisel lubja ja liiva suhe 1:3, mis põhineb ilmselt liivaosakeste vahel olevate tühimike ruumala visuaalsel hindamisel ja sellele vastaval optimiseerimisel. Vanad mördid paistavad silma suure lubjasisaldusega (1:2÷1:0,5) . Seejuures on see suhe valitud teadlikult, kuna lubi on olnud alati kallim kui liiv. Suure lubjasisalduse võimalikuks eesmärgiks peetakse mördi iseparanemisvõime tekitamist. Nimelt on mitmete uurijate poolt täheldatud tekkinud mördipragude kadumist aja jooksul. Nähtust seletatakse sademevete abil toimuva vesinikkarbonaadi vahendatud kaltsiidi ümberpaigutumisega pragudesse. Seda tõestavad ka mikrofotod . Selline mört on kokkuvõttes ka väga erosioonikindel. Kaasaegsed normid järgivad oluliselt suuremat liiva osakaalu. DIN 18550, osa 2, 1985, näeb ette lubja ja liiva vahekorra 1:8
on ookeanid veel happelisemad kui nad viimase 20 miljoni aasta jooksul üldse on olnud. Hapestumise tõttu väheneb ookeanivee karbonaatiooni sisaldus. Karbonaatioon on vajalik paljude mereorganismide kestade ja luustike koostisainete: aragoniidi ja kaltsiidi moodustamiseks. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teadlased on Euroopas avastanud mere toiduahela esimese astme mikroorganismide kestade ja toeste muutumist viimasel ajal. Kestade ja toeste nõrgenemine on tingitud vee lubjasisalduse vähenemisest. Vee lubjasisalduse vähenemine kahjustab ka nende organismide ellujäämisvõimalusi kui ka neid liike, kes mikroorganismidest toituvad. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Teistest veeorganismidest suuremas ohus on korallid, selle organismirühma võime oma toest ehitada sõltub oluliselt vee lubjasisaldusest. Korallidest koosnevatest korallrahudes elab ligi kaks miljonit erinevat veeorganismide liiki saavad arengumaad veerandi oma kalasaagist.
Settimistest Lihtne viis materjali koostist tera suuruse järgi hinnata on segada nt 100 g materjali veega ja lasta sellel ööpäeva settida. Raske materjali puhul tuleb materjali läbi segada mitu korda. Peale ööpäevast seismist on materjali kihistumine selgelt jälgitav ja mahuliselt kirjeldatav. Kui vesi pinnase kohal pole selle aja jooksul selgeks muutunud, on savi väga rasvane ja seda on ehituseks raske kasutada. Lubjasisalduse testimine Savi lubjasisaldus määrab selle külmakindluse ja füüsilise tugevuse. Liiga suur lubjasisaldus põhjustab savipinna murenemise, krohv võib pudeneda ja savisein kahjustuda sedavõrd, et see kaotab oma kandevõime. Reeglina ei tohi lubjasisaldus savitöödeks kasutatavates materjalides olla suurem kui 4%. Lihtsaim viis ligilähedaselt savi lubjasisaldust hinnata on järgmine: savist vormitakse 1 kuni 2 cm läbimõõduga õhukesed savikoogid ning need kuivatatakse ahjus
annaabi.ee 
