Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd. Masinaajastul kaotasid puisniidud oma tähtsuseheinamaana ja hakkasid võsastuma.Tänapäeval säilitatakse niitmise teel haruldasemaid puisniite. NIITUDE LIIGID Eestis on mitmeid erinevaid niite nagu näiteks; - rannaniit, asub mere ääres,vähe taimi, väga palju kive, tamestikku mõjutab soolane merevesi - puisniit, väga liigirikas, pargitaoline, rorkem levinud Lääne-Eestis lubjarikastel,niisketel muldadel - aruniit kõige levinumad, kuivadel muldadel - looniidud ehk alvarid asuvad paestel aladel, väga vähe Eestis,muld õhuke,palju kadakaid, kivine, kuiv - lammi ehk luhaniidud suuremate jõgede ääres asuvad rohumaad , mis suurvete perioodi pikemaks või lühemaks ajaks üle ujutatakse, luhaniite on väga vähe säilinud, Läänemaa ainsad luhaniidud asuvad Matsalu rahvuspargis Kasari jõe ääres, sellel on liikumine keelatud.
Salumets Salumetsa kirjeldus • Asuvad viljakatel lubjarikastel kamarmuldadel • Liigirohked ja lopsakad kuuse-kase-haava metsad (paiguti ka tamme, pärna ja saarega) • Varakevadel õitsevad sinilill ja sarapuu ning jagub metsa alla rohkesti valgust • Maikuu algul sõnajalad • Suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad • Samblaid on siin vähe ja nad ei moodusta pidevat vaipa Tingimused salumetsas • Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega
ööbikut. Suuremate metsloomadest on salumetsas tavalisemaid metssiga, samuti põder, metskits, valgejänes, mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised. 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Põnev salumets on laialehine mets. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Ühel hektaril, võib kasvada kuni 10 erinevat puuliiki. Puurinne on liigirikas. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest mage sõstar. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu
kolhoosnikud võisid eravalduses pidada mõnd kodulooma ning seetõttu vähenes ka talu vajadus heina teha. Peamine puisniitude pindala kahanemise põhjus oli suurtootmisele üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine. Samasugune intensiivsemale põllumajandusele üleminek on olnud puisniitude kadumise peapõhjuseks ka Lääne-Euroopas. Taimestik · Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Seni teadaolev rohustu liigirikkuse maailmarekord asub Argentiina karjatatavatel mäginiitudel - kuni 88 liiki soontaimi ruutmeetril Puisniitude liigirikkuse põhjuseid · Inimtegevus, mis takistab kinnikasvamise · Keskmiselt viljakas muld · Harv puukate, mis tingib rohke valguse · Loodusvöönd (parasvööde)
, värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Puravikud vajavad arenguks sümbiont puuliiki. Peale selle, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrkkivipuravik, tammekivipuravik, mõru kivipuravik, saatanakivipuravik ja punajalgsametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana, tamme ja punajalgkivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole söödavad mõru kivipuravik ja
kõrgrohustus habehein, preeria-ja piisonirohi. Kõik nad on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuivaperioodil. Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). 3. MULLASTIK Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel - lössil. Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld. Mustmuldade huumushorsont on väga paks, kuni 2 m, ja kõrge huumusesisaldusega, kohati üle 20%. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. 3 4. VEESTIK
mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad Sarnaneb salumetsaga. Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest toomingas, lodjapuu ja paju. Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm.
näiteks aiste ja jalaste jaoks. Inimene pidi küll niidul üksjagu tööd tegema, kuid kulusid puisniitude hooldamisega praktiliselt ei kaasnenud, sest väetisekski on puisniidul üksnes langenud puulehed ja kõdunev kulu. Praeguseks on puisniidud oma kunagise majandusliku otstarbe peaaegu täielikult kaotanud sest märksa mahlakamat heina saadakse väiksema vaevaga kultuurheinamaadelt. Lisaks silmailule pakuvad puisniidud erilist huvi oma liigirikkusega. Meie lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 taimeliigi ruutmeetri kohta märksa rohkem kui üheski meie teises taimekoosluses. Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord 76 taimeliiki ruutmeetri kohta. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati mõnedel puisniitudel loomi. Kui puisniitu kasutatakse pidevalt karjamaana, siis vaesub selle liigistik mõnevõrra selliseid kooslusi nimetatakse puiskarjamaadeks.
Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad(taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed(pojengid, kullerkupud, tulbid). Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest Mullastik Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setete l- lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud
Juuni Juuni on lindude jaoks kibe pesitsusperiood. Enamikel lindudel on vaja toita nokapoolist manguvaid poegi, mistõttu laulmiseks enam eriti aega ei jää. Siiski pakuvad juunikuu soojad suveõhtud võimalust võtta ette öölaulikute kuulamisretki. Kuulata võib rukkirääku või ristikate siristamist meenutavate ritsiklindude kontserti.Sel ajal tasub kindlasti meie giidide abil lähemat tutvust teha ka taimeriigiga. Lääne-Eesti rannikualade ning Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi lubjarikastel muldadel kasvab kokku 36 dekoratiivse välimusega orhideeliiki. Meie pool-looduslikud kooslused ranna-ja puisniidud on aga rikkalikuimad taimekooslused Euroopas. Juuni sobib hästi minemaks meie loodepoolseimale saarele - Osmussaarele, mis oma maastikega pakub meeldejäävat elamust. Siin võib näha alvareid ehk looniite. See elupaik on tänaseks säilinud vaid üksikutel Läänemere ümbruse saartel
· kliimat 3. Levinumad metsapuud ja metsarikkamad alad Eestis. Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask. Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde-Eestis ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) 4. Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsad. Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed). Metsaloomastik. kasvukoht isel. taimeliigid õhukestel lubjarikastel muldadel, pael; mänd või kuusk, leesikas, kassikäpp, Loomets niiskusaste kõikuv, vahel liigniiske, vahel nõmm-liivatee, lubikas, angerpist, longus kuiv; viljakad helmikas; lubikas, vesihaljas tarn liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, veega hästi varustatud, viljakatel Salumets sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased,
· Perekond takjas · 60-150 cm · Õisikud tipmistes kännastes, rohke võrkja villaga. Õisikud 2-3 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab inimtegevusest mõjustatud aladel. Varretu ohakas Cirsium acaule · Perekond ohakas · 3-40 cm · Enamasti varretu või kuni 10 cm kõrguse varrega, ent vahel ka kõrgem. Taimele peale küll astuda ei taha: leht on otsekui ruumiline ja nõelteravate ogadega. · Õitseb juuli-september · Kasvab lubjarikastel niitudel, hõredates loometsades Tuliohakas Cirsium vulgare · Perekond ohakas · 20-110 cm · Väga ogaline taim, ogad pole mitte ainult lehe servadel, vaid isegi lehe pealmisel pinnal. Õisikud on 5-6 cm läbimõõduga, õitsedes päris dekoratiivsed. Lendkarvad sulgjalt harunenud nagu kõikidel ohakatel. · Õitseb juuni-september · Kasvab karjamaadel, rannikul, prahipaikadel, hoonete ümbruses. Seaohakas Cirsium oleraceum · Perekond ohakas · 60-170 cm
Maa-alune osa Taimel on rohkesti haruneva peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, sisseviiduna ka Väike-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Kasvukoht Meil kasvab peamiselt umbrohuna põldudel, söötidel, karjamaadel, kraavide nõlvadel, teeservades, aedades, vahel ka loo- ja pärisniitudel, rannavallidel. Küllaltki kuivalembene, kasvab sageli liivastel, kuid mitte liialt lubjarikastel kohtadel. Koht ökosüsteemis Taim võib vahel sattuda mõningate taimtoiduliste loomade toidu hulka, kuid tihedamalt pole ühegi elusolendiga seotud. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Taime on varem kasutatud meditsiinis lahtistava ja okseleajava ravimi valmistamiseks. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pkannike2.htm Eesti taimede levikuatlas 2005
kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõikide meie kaseliikidega moodustab mükoriisat kasepuravik, peamiselt männiga aga või-, lamba- ja liivtatik. Ainult männiga on seotud männi kivipuravik, pruun sametpuravik, lepaga on seotud lepapuravik ja lehisega kuld- ja lehisetatik ning lehise-õõspuravik. Peale selle, et puravikud vajavad arenguks sümbiontpuuliiki, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrk-kivipuravik, tamme-kivipuravik, mõru kivipuravik, saatana-kivipuravik ja punajalg-sametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa neist siiski toiduks ei sobi. Mürgised on saatana-, tamme- ja punajalg-kivipuravik, kuigi mõnes raamatus peetakse neid ka kupatatult söödavaks. Viha või kibeda maitse tõttu pole
Kagu- ja Lõuna-Eestis. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel, muld viljakas, leostunud või leetjas muld, kõdukiht on väga õhuke. Mullareaktsioon neutraalne. Kuuski kõige rohkem (sageli juurepessiga), siis männikud ja kaasikud. Alusmetsas kuslapuu, pihlakas, vaarikas; alustaimestik liigirikas: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas. Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis. 1.5 Salumetsad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel, veereziim soodne, puistute koosseis väga mitmekesine, peamiselt segapuistud Ia-II boniteet. Naadi kasvukohatüüp tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, põhjavesi ulatub mullaprofiili-taimed veega hästi varustatud. Gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub. Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole kaasikud, kõrge tootlikkusega, alusmetsa tihedus sõltub puurinnete tihedusest: sarapuu,
3.Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. 4.Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suht. aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. 5.Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. 6.Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. 7.Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. 8.Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad.
Kasvukohanõuded on sarnased nulgudega, kuid siiski vajavad kuused nulgudest märksa enam valgust. Kuused kasvavad hästi parasniisketel viljakatel liivsavidel ning savidel. Võrreldes nulgudega on pH -amplituud märksa suurem: kuused taluvad nii nõrgalt happelisi kui aluselisi muldi. Kõrget põhjavett ja liigniiskust talub enamik kuuseliike nulgudest paremini. Kuuskede kõige arvestatavamaks kahjustajaks on juurepess ning seda eriti kõrge viljakusega lubjarikastel muldadel. Eriti suur on nakatumisoht endistele põllumaadele istutatud taimedel. Puistutes ja parkides tunneb juurepessukahjustusega kuused ära pudelikaela kujuliselt paksenenud juurekaela järgi. Kui parkide inventeerimisel tuleb teha valikuid perspektiivsete ning väljaraiutavate puude osas, siis kuuluvad juurepessu kahjustusega kuused väljaraiumisele. Linnatingimusi taluvad serbia kuusk (Picea omorika) ning torkav kuusk (P.pungens), mis on tuntud ka nn
mille lähtekivimiteks on nii karbonaatsed kivimid kui ka silikaatsed mineraalid. Muldade reaktsioon on tavaliselt neutraalne või happeline. Alpi jänesekäpp Alpi jänesekäpp on aias keskmiselt 1015 cm kõrgune puhmik, looduslikes tingimustes, vaevu huumusega kaetud kaljudel, võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed.....Alpi jänesekäpp kasvab pärismaisena lubjarikastel mäginiitudel Pürenee, Alpi ja Balkani mäestikes. Alpikann Alpikann ehk tsüklaamen on rohttaimede perekond nurmenukuliste sugukonnas. Euroopasse jõudis lill 16. sajandil ning seda kasvatati kuninganna Elizabeth I botaanikaaias. 18. sajandil jäi lill unarusse ning seda leidus vaid üksikute kollektsionääride aedades, aga 19. sajandil tuli ta taas moodi. Vabas looduses kulub lillel õide puhkemiseks kaks-kolm aastat. John Wilmott avastas 1926. aastal, et kui
Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Lähtekivim karbonaatne. Enamasti gleistunud leetjad või leostunud mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse - 20-35 cm
· Alusmets on hõre või keskmise tihedusega · Puurinne- kuusk,kask, haab või segapuistu · Põõsarinne- pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, lodjapuu, türnpuu,pihlakas · Rohurinne- jänesekapsas, leseleht, metskastik, jänesesalat, kuldvist, metsmaasikas, sinilill, ussilakk, külmamailane, longus helmikas · Samblarinne- palusammal, laanik ,metsakäharik Salumetsad: · Kasvavad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel · Veereziim taimekasvuks soodne · Enamuspuuliigiks lehtpuud: arukask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Esineb ka salukuusikuid. · Enamus salumetsadest on segapuistud. · Puurinne- kuusk,kask,tamm,jalakas, pärn · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, must sõstar, paakspuu · Rohurinne- seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, metspipar, lõhnav madar,
Puu võra- Lehed- vahelduvad, paaritusulgjad liitlehed Õied- kollased üksikult või väikeste kogumikena lehtede kaenaldes, Viljad- kitsad, silinderjad kaunad PÄRN Tilia Mullastik- viljakad Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt pargipuudena ja ka alleepuudena Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad Õied- kahesuguline, väikesed, ebasarikas, rohekad Viljad- pähklike Hinnatud on puit ja õisi kasutatakse meditsiinis PUKSPUU Buxus Mullastik- lubjarikastel muldadel Niiskus- Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- Euroopas enim kasutatud hekitaim Puu võra- Lehed- vastakud, teravaservalised Õied- ühesugulised, rohekad Viljad- kolmetaolised NÄSINIIN Daphne Mullastik- lubjarikast, võib kasvada ka soostunud kasvukohtades Niiskus- Valgus- päikesepaistelistel Haljastusväärtus- Ei ole eriti kasutatud Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad, teravaservalised Õied- kobarates või kimpudes, Viljad- marjataoline, üheseemneline
Ei taha seisvat vett, peab liikuma kasvõi drenaaz Meelis-sõnajalg Dryopteris affinis Eestis looduslikult ei Click to edit Master text styles kasva Second level Third level Fourth level Fifth level Keel-raunjalg Asplenium scolopendrium Lubjarikastel katvatel muldadel Click to edit Master text styles Second level Keskmiselt happelisel ja Third level poollagunenud Fourth level orgaanilistel sisaldavat Fifth level mudla Kuni 50 cm pikad Lühike risoom Talveks katta
märgi (soo)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud on iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna-Soomele ja Rootsile. Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus varem ka Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Taimestik Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. Need on taimed, mille vartes ja juurtes esinev hästi arenenud veevarustuse mehhanism võimaldab neil asustada kuivi alasid. Siia hulka kuuluvad sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus kuni 30 taimeliiki ruutmeetril, alvaritel küünib see üksikutes kohtades 40-ni
Keskmise tallamiskindlusega, kuid kuuskede valgust varjavate võrade tõttu hämarad ja sünged metsad, mistõttu üpriski keskpärase rekreatiivse väärtusega. · Salumetsad, mis levivad kõige viljakamatel muldadel. Valitsevad laialehised lehtpuud, alusmetsas sõnajalg (kokku 9%). Salumetsad on tallamiskindlad kuid sageli lopsaka taimestikuga, mistõttu raskesti läbitavad. · Sürjametsad, mis paiknevad lubjarikastel või rähksetel muldadel. Puudest valdavad okaspuud, põõsarindes sarapuu, alusmetsas sinilill ja metsmaasikas (kokku 2%). Sürjametsad on tallamiskindlad kuid samuti nagu salumetsi on neid küllaltki raske läbida · Soovikumetsad, mis kasvavad liigniiskel pinnasel. Puudest valdavad kuusk ja mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise.
tammikud. Alusmets- mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik- liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk; samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal; kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 11%. 1.5 Salumetsad- levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel; veerežiim soodne; viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine; esinevad lehtpuumetsad. Naadi kkt (nd) Asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Muld- lähtekivim karbonaatne; levivad gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad; põhjavesi ulatub mullaprofiili, mistõttu taimed veega hästi varustatud; kõdukiht puudub, huumushorisont tüse 20-35cm. Viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu Eesti viljakaim kkt
Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 1.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Lähtekivim karbonaatne.
-Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. Rannikulõukad, rannaniidud, rabad. VII. -Miks on ohtlik süüa linnas kasvavaid seeni? Seened omastavad aktiivselt raskmetalli ja teisi saasteaineid -Kagu-Eesti happelistel muldadel domineeriv umbrohi. põldrõigas Esineb vaid saarte ja lääneranniku põldudel. põld-varsapõlv On suhteliselt mürgikindel ja levib seetõttu herbitsiididega mürgitatud raudteedel. pihkane ristirohi Tavaline umbrohi lubjarikastel põldudel. põldsinep Eelistab kasvada nisupõllul. äiakas -Selgroogsete põliselustikust säiluvad linnaaladel eelkõige: Väiksemad linnud -Missugused puuliigid on õhusaastele kõige tundlikumad: Kuusk ja mänd -Millise koosluse taimed on linnas kõige vastupidavamad? Salumetsade -Millised olid esimesed põlluviljad Eestis? Nisu ja oder -Miks on linnades puudel vähe samblikke ja suuremate linnade keskosades ei suuda kasvada ükski samblik? Õhusaaste
Alusmets: kuslapuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu. Alustaimestik: jänesekapsas, leseleht, sinilill, laanelill. 2) Sinilill leostunud või leetjad mullad, tüse huumushorisont. Kõige enam esineb kuusikuid, mida on kahjustanud juurepess. Leidub veel männikuid, kaasikuid, tammikuid, haavikuid. Alusmets: sõstar, kuslapuu, pihlakas, vaarikas. Alustaimestik: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, ussilakk. Salumetsad levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimietel tekkinud muldadel. Muld on viljakas ja seetõttu on puistute koossesi mitmekesine. Esineb nii lehtpuumetsi kui ka kuusikuid. 1) Naadi kv levivad nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Taimed on veega hästi varustatud, huumushorisont on tüse 20-35 cm. (eesti viljakaim kasvukohatüüp). Üle poole on kaasikuid ja 1/5 kuusikuid. Sobi ka nt tamme ja saare kasvatamiseks. Alusmets: sarapuu, sõstar, toomingas, vaarikas
kevadel vegets algul 100 kg/ha N-d ja vajadusel veel kasvuaegselt paarkümmend kilo. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt. Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes, neile seega hea väetis boorsuperfosfaat 41. lina väetamine eelistab nõrgalt happelist reaktsiooni, ei anna korralikku saaki värskelt lubjatud pinnasel ja lubjarikastel muldadel. Sõnnikutki talub halvasti, eriti halb värske sõnnik. Küll aga kasutab hästi sõnniku järelmõju. Muidu vajab suht tugevat väetamist kuid ei talu ühekülgselt suuri koguseid, mistõttu on eriti oluline väetise ühtlane külv. Soovitav väiksema kontsentratsiooniga väetised(ammooniumsulfaat, nitrofoska) N väetised tuleb anda kevadise kultiveerimise alla(40...60 kg/ha) PK väetised vastavalt tarbele sügiskünni alla.
paljad, alt peaaegu viltjaskarvased. 3-4 (1-6)-kaup õisikutes külgv 2.3.1. Sinine kuslapuu Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) on kuni 1 (1,5) m kõrgune püstine kodumaine tugevate võrsetega põõsas, mis kasvab Põhja-Euroopas, ida pool kuni Kaug-Idani, lõuna pool Kesk- Euroopani, lubjarikastel ja valgusküllastes kasvukohtades, hõredate puistute alusmetsarindes jne. Meil esineb enamasti Põhja-, Lääne- ja Loode-Eesti loopealsetel. Kultuuristatud pikka aega tagasi. [9] Võrsed on punakaspruunid, roostepunaste või kollakaspruunide karvadega, säsi on valkjas ning võrsete koor kestendav, vanemad võrsed tume- kuni mustjaspruunid
kastevars, mätastarn, sinihelmikas. Kulukihi paksenemine toimib tuntavalt kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suhteliselt aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad.
jänesekapsas ja mustikas (kokku 16%). Keskmise tallamiskindlusega, kuid kuuskede valgust varjavate võrade tõttu hämarad ja sünged metsad, mistõttu üpriski keskpärase rekreatiivse väärtusega. Salumetsad, mis levivad kõige viljakamatel muldadel. Valitsevad laialehised lehtpuud, alusmetsas sõnajalg (kokku 9%). Salumetsad on tallamiskindlad kuid sageli lopsaka taimestikuga, mistõttu raskesti läbitavad. Sürjametsad, mis paiknevad lubjarikastel või rähksetel muldadel. Puudest valdavad okaspuud, põõsarindes sarapuu, alusmetsas sinilill ja metsmaasikas (kokku 2%). Sürjametsad on tallamiskindlad kuid samuti nagu salumetsi on neid küllaltki raske läbida Soovikumetsad, mis kasvavad liigniiskel pinnasel. Puudest valdavad kuusk ja mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise. 31
nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele Müteeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni 10 x sagedasem kui hooldamata puistute puhul Metsas kasvavad puud on residentsemad kui põllumaal kasvavad Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldalel. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puud P-vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm kahjustab kuuske, noori männitaimi F-vorm – nulu vorm kahjustab nulgu (Eestis eriti olulist tähtsust ei oma) Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt:
on kõige järsem. Nekroosilaigud võivad üle minna üldiseks kloroosiks ja noorte lehtede allapoole haakumiseks. Noored lehed võivad ilmneda moondunult. Juurestik võib olla pruunikas, lühike ja tugevalt hargnenud. Taim võib surra enneaegselt kui toimub järsk kasvu pidurdumine. Toitainete omastamise mehhanism: Toitainete omastamise selektiivsus. Ioonide passiivne transport. Ioonide aktiivne transport. Taimed võivad olla kas kaltsifiilsed (kasvavad kaltsiumsoolade rikastel aladel, lubjarikastel) või vastupidi kaltsifoobsed. 1. Aktiivne happesus – põhjustavad vabad vesinikioonid (mida rohkem neid seda happelisem) 2. Potentsiaalne happesus – põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Mulla puhverdusvõime all mõistetakse mulla võimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutusele. See on väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast, sest mullad ei ole ühtlaselt kaitstud nii hapetega kui leelistega mõjutamise vastu
Puud kasvavad 15...25 m kõrgeks, tüveläbimõõduga 0,5 kuni 1 m. Haabitus enamasti koonusjas kuni silinderjas, tüve koor hallikas ja pikuti lõhestunud, juurestik maapinnalähedane. Tsoon II. Harilik elupuu oli ilmselt üks esimesi võõrpuuliike, milline toodi Ameerikast Euroopasse ja see toimus aastal 1545 (1536). Areaal: Hariliku elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades lubjarikastel soostunud jahedatel aladel. Moodustab segapuistuid koos Picea glauca, P. mariana, Betula papyrifera, Acer rubrum, Abies balsamea jt. liikidega. Võrsed: vähem või rohkem lamedad, kaetud soomustega (okastega) Pungad: väikesed , lamedad, soomuste alla peidetud Okkad: soomusekujulised, katusekivi taolise asetusega, keskmiste soomuste keskel õlinäärmed, 2,5...4 mm pikad, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad.
või torujas viljakate (kuupula ehk lüdi). Pähklid on väärtuslikuks toiduainetööstuse tooraineks · Perekonna esindajaid kasutatakse palju haljastuses. Corylus avellana - Üldareaal langeb kokku hariliku tamme areaaliga, kuid on viimasest rohkem põhjasuunas ulatuv, kasvades Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning ulatudes kuni Väike-Aasiani. Põhjas tungib kuni polaarjooneni Norras. Harilik sarapuu kasvab Eestis parasniisketel huumus- ja lubjarikastel muldadel leht- ja segametsade alusmetsas, puisniitudel ja loodudel, pms. Saaremaal ja Lõuna-Eestis ka põõsastikena ehk sarapikena. Harilik sarapuu kasvab meil kodumaise püstise ja tugevakasvulise 3....5 (8) meetrise 10.....15 tüvelise põõsana alusmetsarindes ja metsaservades üle kogu Eesti, eelistades siiski lubjarikkaid muldi. · Lehed ümarmunajad kuni äraspidilaimunajad, lühidalt terava tipu ja südaja alusega, kahelisaagjad, rood karvased, 6...12 cm pikad, 4..
kevadel kahes osas. Erinevalt teistest kultuuridest vajavad peedid naatriumi aga ka väävlit ja magneesiumi. Mikroelementidest tuleb peetidele anda kindlasti ka boori. Kui kasvatada suhkrupeeti suhkrutööstuse tarbeks ei tohi liialdada lämmastikväetistega (mitte üle 70…80 kg/ha). Kasvatamisel söödakultuuriks võib anda kuni 120 kg/ha lämmastikku. Lina Lina eelistab nõrgalt happelist mulda ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud või lubjarikastel muldadel. Lina talub halvasti sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju. Seepärast tuleb lina kasvatada sõnnikut saanud kultuuride järel. Nõrga omastamisvõime ja toitainete ebaühtlase omastamise tõttu vajab lina suhteliselt tugevat väetamist, kuid ei talu ühekülgselt suuri kontsentratsioone. PK-väetised vastavalt väetustarbele. Lämmastik 40…60 kg/ha N. Raps ja rüps Ei talu kõrget mulla happesust. Orgaaniliste väetiste suhtes on nõudlik taliraps. Kui ei ole
Lehed kitsaslineaalsed 3 cm pikad kuni 2 mm laiad, 4-6 kaupa männases. Õied on väikesed, valged 3-6 kaupa poolsarikates, hõredates tipmistes harkjalt harunenud õisikutes. Õitseb juunis ja juulis. Kuivades muutub taim mustjaks. Taime juured sisaldavad punakat värvainet. ANGERPIST - Nime Filipendula vulgaris - tõlkides saame niidil rippuv ( angerpisti peentel juurtel otsekui ripuvad muguljad juurepaksendid) ja tavaline. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: taim kasvab lubjarikastel muldadel ja on kuni 80 cm kõrgune püsik. Vars peenesooneline, lehed koosnevad paljudest lehekesepaaridest, varrelehed väiksemad kui kodarikulehed. Õisik tipmine, paljuõieline, 3-10 cm pikk, üksik õis kuni 15 mm läbimõõdus, valge. Õitseb juunis ja juulis. Paljuneb seemnete ja muguljuurtega. 5 Kasutamine: kogu taim sisaldab parkaineid
kuivaperioodil. Koos kõrrelistega kasvavad seal veel poolpõõsad (taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Neist enam levinud on pujuliigid. Kõrreliste ja puhmikute vahel kasvavad samblikud ja lühiealised õistaimed (pojengid, kullerkupud, tulbid). Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest ROHTLA MULLASTIK Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatest põllustatud. Seal
)Occidentalis läänepoolne; viitab liigi päritolule Ameerikast (läänest). Puud kasvavad 15...25 m kõrgeks, tüveläbimõõduga 0,5 kuni 1 m. Haabitus enamasti koonusjas kuni silinderjas, tüve koor hallikas ja pikuti lõhestunud, juurestik maapinnalähedane. Tsoon II. Harilik elupuu oli ilmselt üks esimesi võõrpuuliike, milline toodi Ameerikast Euroopasse ja see toimus aastal 1545 (1536). Areaal: Hariliku elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades lubjarikastel soostunud jahedatel aladel. Moodustab segapuistuid koos Picea glauca, P. mariana, Betula papyrifera, Acer rubrum, Abies balsamea jt. liikidega. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: vähem või rohkem lamedad, kaetud soomustega (okastega) Pungad: väikesed , lamedad, soomuste alla peidetud Okkad: soomusekujulised, katusekivi taolise asetusega, keskmiste soomuste keskel õlinäärmed, 2,5...4 mm pikad, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8..
võtteid: süstemaatilist väetamist, muldade lupjamist, kivikoristust, veereziimi reguleerimist, viljavaheldust jne. Viljakuse taastootmiseta langeb mullaviljakus ja väheneb saagikus. Muldade kasutussobivuse määravad: · mulla omaduste vastavus kultuuride bioloogilistele nõuetele; · muldade harimiskindlus; · muldade haritavus. On üldteada, et erinevad kultuurid annavad erinevatel muldadel erinevaid saake. Näiteks lutsern annab kõrgeid saake lubjarikastel parasniisketel või isegi kuivadel muldadel, samal ajal niisketel ja happelistel muldadel selle kasvatamine ei õnnestu. Eesti mullad on produktiivsuse alusel jaotatud agrorühmadesse: · head põllutüübilised haritavad mullad, millel on võimalik kasvatada edukalt kõiki peamisi põllukultuure, valdavalt keskmise lõimisega parasniisked või hästi kuivendatud mullad; · keskmised põllutüübilised haritavad mullad, kultuuride kasutamise diapasoon kitsam ja produktiivsus väiksem.
..10°. Soojuse suhtes on kirsipuud vähemnõudlikud kui ploomipuud. Kirsipuu maapealne osa võib hukkuda alles siis, kui temperatuur on - 40°C või madalam. (Jaama 1976) 28 Muld ja lupjamine Ka muldade suhtes ei ole kirsipuud nii nõudlikud kui teised viljapuud. Ta ei kannata kergetel liivmuldadel ka veepuuduse all, kuid siiski annab parimat saaki vaid hästi toitainete- ja lubjarikastel keskmise raskusega saviliiv- ning hea õhureziimiga liivsavimuldadel. Lõuna-Eestis on kirside jaoks head nõrgalt leetnud liivsavi- ja saviliivmullad, mis on kujunenud lubjavaesel punakaspruunil moreenil ja on happelised ning huumusvaesed. Põhja-Eestis tuleks valida kirsi jaoks sügavamapõhjaline tüseda künnikihiga kamarkarbonaatmuld, mis on lubjarikkas. Sobib ka parasniiske liivsavimuld. Lääne-Eestis ja Saaremaal tuleb rajada kirsiaed kamarkarbonaatmuldadele
hybernum juurikad sisaldavad looduslikku kautsukit. Minevikus on neid isegi kautsuki saamiseks kultiveeritud. Tänapäeval arutatakse võililledest kautsuki tootmist jälle. Võililled on ilusad. Mitut liiki, sealhulgas harilikku võilille, kasvatatakse kohati ilutaimena ja aretatud on ka kultivare 26 7. Pääsusilm (Primula farinosa Rahvasuus on taimel arvukalt nimetusi, näiteks ellerhein, neitsitina, õlangas, jaanilill, jaanikann. Kasvab lubjarikastel muldadel, peamiselt niisketel niitudel ja soodes. Seoses märgade niitude pindala tugeva vähenemisega maaparanduse tagajärjel 20. sajandi teisel poolel on varem Eestis väga tavalisest pääsusilmast saanud vaid paiguti esinev liik. Pääsusilm on kaunis niiskete niitude väike lilleke. Ega siis ilmaasjata ei ole talle hellitavalt nii ilus nimi kui "pääsusilm" või "ellerhein" antud. Pääsusilma õied on samasugused lillakaspunased nagu meie rahvuslinnu, suitsupääsukese silmad.
Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. 32 Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Lähtekivim karbonaatne
hooldamata puistute puhul. Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (Heterobasidion annosum), mille sees eristati 2 erinevat vormi:
Lehed meenutavad mustika lehti, elliptilised kuni piklikmunajad, 1,5…3 x 0,5…1,5 cm, nahkjad, pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, lühikese rootsuga. Õied silmapaistmatud, rohekad, lehtede kaenaldes. Viljad munajas-kerajad, 0,7…1,0 cm pikad, tipus väikeste sarvekestega, valmivad sügisel hilja. Meil on harva seemned valminud. Põõsad on väga aeglasekasvulised ja väga varjutaluvad. Eelistab kasvada lubjarikastel muldadel. Taimed on mürgised, eriti lehed ja võrsete koor. Talub suurepäraselt pügamist ja moodustab tiheda põõsa. Sobib poolvarjuline kasvukoht (aiasõber). 13.2.Hooldus ja paljundamine Hariliku pukspuu kasvatamiseks oleks tarvilik kuiv, hästi dreneeritud muld. Seega kui on tegemist kuiva mullaga tuleks tihedasti kasta. Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum
Katuse ja E. Tappo "Eesti metsakasvukohatüübid", millist koostades on tuginetud A. Karu ja L. Muiste klassifikatsioonile. Kasvukohatüüpe on 23, vähendatud on Karu - Muiste tüüpidega võrreldes kahe võrra loometsatüüpe. Ära olid jäetud ka siirderabametsad, millised olid liidetus siirdesoo- ja rabametsadega. Tüübirühmadesse on lisatud sürjametsad (sarapuu- ja maasika-sinilille kasvukohatüüp). Nimetus on võetud kasutusele tänu V. Masingule, kes juhtis tähelepanu lubjarikastel rähksetel muldadel kasvavate metsade eripärale võrreldes salumetsadega. Katus - Tappo metsatüüpides on omaette tüübirühmana väljatoodud ka soovikumetsad (osja ja tarna kasvukohatüüp), millised kasvavad väheviljakatel luitelistel liivadel (tarna) või turvastunud kamar-gleimuldadel (osja). 1974. a. avaldati koguteoses "Eesti Metsad" E. Lõhmuse poolt väljatöötatud nn. ordineeritud metsakasvukohatüüpide süsteem, milline arvestab ökoloogilisi ja
ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. metsadest 5%. paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja 1.5 Salumetsad Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus liigniiskus. Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest. tekkinud muldadel. Veereziim soodne. mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi jt Karusambla (kr) kasvukohatüüp - tekib tihti Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga happelise (toorhuumusliku) metsakõdu taimed. mustika tüübi soostumisel tasastel mitmekesine
annaabi.ee 
