ilmastikutingimustest. · Kompleksväetiste efektiivsus oleneb väetise koostisest, taimetoiteelementide vahekorrast selles ja mulla väetistarbest iga üksiku elemendi suhtes. 26. Mida näitab mulla pH? Mulla happesus (pH) väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka. 27. Taimede rühmitamine mulla happesuse taluvuse alusel. 1. väga tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6,5...8, selliseid nimetatakse ka lubjalembesteks kultuurideks (nt peet, lutsern, valge mesikas, peakapsas); 2. tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6...7 (suvi- ja talinisu, oder, kaunviljad, raps, ristikud, mais, sibul, kurk, salat); 3. vähem tundlikud happesuse suhtes -- kasvavad laias pH vahemikus, pH 4,5...7,5 kuid optimaalne on 5,5...6,0 (nt rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand); 4. happelist mulda eelistavad taimed -- sobiv pH 4,5...5,0 (lupiinid, kultuur mustikas,
Taimede toitekeskkonna kõrge happesus avaldab otsest kahjulikku mõju taimedele, mõjutades taimede kasvu ja arengut. Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide, eriti kaltsiumi ja magneesiumi sisenemist taimedesse. Happelises mullas on ka rohkesti alumiiniumi- ja raua ühendeid, millised suurtes kogustes võivad olla taimedele mürgised. Taimed reageerivad mulla happesusele järgmiselt: 1. väga tundlikud happesuse suhtes — sobiv pH 6,5...8, selliseid nimetatakse ka lubjalembesteks kultuurideks (nt peet, lutsern, valge mesikas, peakapsas, aedaubrieeta); 2. tundlikud happesuse suhtes — sobiv pH 6...7 (suvi- ja talinisu, oder, kaunviljad, raps, ristikud, mais, sibul, kurk, salat); 3. vähem tundlikud happesuse suhtes — kasvavad laias pH vahemikus, pH 4,5...7,5 kuid optimaalne on 5,5...6,0 (nt rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand); 4. happelist mulda eelistavad taimed — sobiv pH 4,5..
22 Enamik kultuurtaimi eelistavad nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga mulda (pHKCl 5.6...7.2). Mulla happesusele reageerimise suhtes võib kultuurtaimi jagada järgmistesse rühmadesse: · väga tundlikud happesuse suhtes peedid, lutsernid, valge mesikas, kanep, peakapsas. ploom, kirss. sõstrad. Neid nim. ka kaltsifiilseteks ehk lubjalembesteks kultuurideks. (sobiv pHKCl 6,5...8) · tundlikud happesuse suhtes suvi- ja talinisu, oder, kaunteraviljad, ristikud, raps, mais, sibul, kurk, salat, õunapuu, pirnipuu, maasikas. Optimaalne pHKCl 6...7. · vähemtundlikud happesuse suhtes rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand. Optimaalne pHKCl 5,5...6. · happelist mulda eelistavad lupiinid, mustikas. Optimaalne pHKCl 4,5...5.
Selliseid taimi nimetatakse atsidofiilseteks e. happelembesteks. Neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel kasvavad: põldudel sirplutsern (Medicago falcata), valge mesikas (Melilotus albus), põldsinep (Sinapis arvensis), põld-kukekannus (Consolida regalis). Looduslikel kasvukohtadel harilik lubikas (Sesleria coerulea), mägiristik (Trifolium montanum), harilik nurmenukk (Primula veris), metsülane (Anemone sylvestris) jt. Selliseid liike nimetatakse kaltsifiilsesteks e. lubjalembesteks. Endla Reintam, 2008/2009 26 Stenotoopne elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont. Eurütoopne elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit. Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik.
annaabi.ee 
