Muistsed kasutusalad- kalmistud Dolokivi Mergel Lubjakivi 13. sajand linnused 19.-20. saj. - kirikud 3. Selgita väidet- paekivi on biokeemiline setend. 400 mln aastat tagasi elanud organismid on Kaasajal paberi ja tselluloosi tehasesse kivistunud paekiviks. 4. Lubjakivis (CaCO3 ) sisaldub kuni 56% CaO ja 11. Meie rahvussümboolika 44% süsinikku(C) Rukklilill leivavilja sümbol 5. Dolokivi = CaO+CO2+MgO 6. Miks tekivad dolomiidistumise tagajärjel Suitsupääsuke kodupaiga sümbol lubjakivisse tühimikud? Sest organismide kojad on väga lahustunud ning Paekivi - on eesti enimtuntud looduslik sümbol. selletõttu tekivadki tühimikud. 7
GNEISS VEEL ÜKS GNEISS SETTEKIVIMID FOSFORIIT TUMEDAD KÄSIJALGSETE FOSFORIRIKKAD KARBIPOOLMED LIIVAKIVIS PÕLEVKIVI - Kuivalt suhteliselt kerge helepruun settekivim. Kihipindadel on märgatavad kivististe valged fragmendid. Eestis saadakse põlevkivi põletamisel elektrit ja soojust LUBJAKIVI LUBJAKIVI LUBJAKIVI LUBJAKIVI TRiLOBIIDI FOSSIIL FOSSIIL LUBJAKIVIS FOSSIIL LUBJAKIVIS LIIVAKIVI LIIVAKIVI LIIVAKIVI LIIVAKIVI KRIIT PRUUNSÜSI DIKTÜONEEMAKILT ehk GRAPTOLIITARGILLIIT DOLOMIIT ehk DOLOKIVI DOLOMIIT ehk DOLOKIVI KIVISÜSI SINISAVI SINISAVI LOODUSES
komeetidest. Päikesesüsteem moodustustohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal Orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid siseplaneedid e. maa-tüüpi planeedid: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid e. hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 2. Maa areng Maa arengu muuseum on kivimid. lubjakivis võib näha mitmesuguse kujuga moodustisi. Neid loomade ja taimede kivistunud jäänuseid nimetatakse kivististeks e. fossiilideks. Pikka aega Maa ajaloos elasid elusolendid vaid veekogudes, maismaa nägi välja kõle ja tühi. Siis ilmusid elusolendid vesistele aladele ja läks veel miljoneid aastaid, enne kui tekkisid metsad, kus leidus palju putukaid, lendasid ringi hiidsisalikud e.saurused. Nendest iidsetest aegadest on pärit täna - päeva tähtsaimad kütteained
Kaltsiumoksiid Kus leidub? Leidub lubjakivis, on kasutatud ka klaasi tootmisel. Kuidas saada? Saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temeperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile: CaCO3 CaO + CO2 Laboratoorselt valmistatakse kaltsiumoksiidi samuti peamiselt kaltsiumkarbonaadi termilisel lagundamisel. Väikesi koguseid saab valmistada ka kaltsiumi oksüdatsioonil, kaltsiumhüdroksiidi termilisel lagundamisel ja muul teel.
Keemia igapäevaelus ja tööstuses Kogu meie ümbrus koosneb ainetest. Paljudega oleme kokku puutunud ka igapäevaelus ja tööstuses. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril klatsiumkarbonaat ( CaCo3) laguneb ja süsihappegaas lendub. CaCo3 CaO + CO2 sool Järele jääb kustutamata lubi kaltsiumoksiid ( CaO ). Kaltsiumoksiidi leidub lubjakivis ja on kasutatud ka klaasi tootmisel. Seda kasutavad ehitajad ning põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happelisust. Ca + O2 = CaO oksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi on keemiline ühend valemiga Ca(OH)2 . See tekib kui kaltsiumoskiid reageerib veega. CaO + H2O = Ca(OH)2 - hüdroksiid Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse igapäevaelus happemuldade paremaks muutmiseks ning tööstuses tahkete õlide valmistamiseks.
Põlevkivimaa Valik meie tehtud piltidest. Nendel piltidel on peajalgsete kivistised. Selliste kivististega kive oli rannas kõige rohkem. Tegu on ordoviitsiumi lubjakiviga. See rannast leitud kivi on graniit. Lained on teda väga pikka aega kulutanud, mistõttu on ta ümmargune ja nii sile, et tundub käes lausa pehmena. Selles lubjakivis on samuti näha mitmeid kivistisi. Suurim neist on arvatavasti mingi osa katki läinud teo kivistisest. Sellel pildil on väga palju teokivistisi. Kahjuks oli see ilusate kivististega küllastunud kivi liiga suur ja raske kaasavõtmiseks. See kivi on pärit kaevanduspargi kõrval asuvast aherainemäest. Arvatavasti on tegu lubjakiviga, mis sorteeriti välja põlevkivi hulgast selle töötlemise käigus. Aherainemäed on Eestis jalamilt kõige kõrgemad.
rannikualadel. · Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga soo, tuule, jõe, mere, jääjärve, liustikujõe ja liustikusetetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. Vesi liigub vettandvate setete poorides · ÜlemDevoni veekihid levivad Eesti äärmises kaguosas Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. Vesi liigub vettandvate kivimite lõhedes · KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). Vesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes · KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Til1e lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb
korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 7. Kirjelda keem. murenemist. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. 8. Mis on korrosioon? Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. 9. Mida nim. leostumiseks? Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. 10.Milliste tegurite mõjul toimub keemiline murenemine?
Põhjavee kihid ja seirejaamad jagunevad Eestis järgmiselt: Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga setetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. a) Kvaternaari (Q) Vasavere põhjaveekogumi seirejaamad b) Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogumi seirejaamad c) Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi lahusalade seirejaamad ÜlemDevoni veekihid levivad Eesti äärmises kaguosas Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. a) ülem-Devoni (D3) põhjaveekogumi seirejaamad KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). a) kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumi seirejaamad KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Tille lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte.
ehituses, tööstuses, klaasi tegemisel Liivakivi leiukohad Dolokivi ehk Dolomiit • Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Dolomiit • -settekivim • -karbonaatkivim • -tekkinud lubjakivist • -koosneb mineraalist • -kasutusel ehituses, tööstuses Dolomiidi leiukohad Looduskaitse objektid Üksikobjekt • Kallastel asub kõige pikem, umbes 930 m pikkune Devoni liivakivi paljand Eestis. Järvelained on liivakivisse uuristanud mitu väikest koobast.
keemiline, sest sademeid on väga palju ja seal on niiske ja soe. Pdhjendus: Kuna .. keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid 1p sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil.Karstumine on tüüpiline on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. tr 2.3. Selgitage temperatuuri ja sademete hulga mdju keemilisele murenemisele. järsud muutused temperatuuris purustavad kivimeid Temperatuuri m6ju: ........ 1p
Selle tulemusena on 4.mai muutunud paepäevaks. Antud referaadi põhimõte on pakkuda lühiülevaadet Kagu-Eesti paekivist. Rääkida lähemalt paekivi tekkepõhjustest ning missugune on koostis ning välimus ning milleks teda üldjuhul toodetakse. 2. PAEKIVI OMADUSED Paekivi ehk paas on lubjakivi, dolokivi ja mergli üldnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi. Lubjakivi on kaltsiumi süsihappesoolast moodustunud kivim. Puhas lubjakivi sisaldab 56% CaO ja 44% CO2. Lubjakivis on paekivi algne struktuur kõige paremini säilinud. Kivimi struktuur on tingitud koostisosade absoluutsest ja suhtelisest suurusest. [1] Üldiselt on paekivi Eestis väga hea ning tugev materjal, mida saab laialdaselt kasutada ehituses kui ka mujal. Allolevalt pildilt (Pilt.1) on näha, et Eesti paekivi on tugev. Seda on näha ka pildilt seetõttu, kuna kivim on püsinud ühes tükis ning on väga vähe kihte mis on purunenud. Pilt 1. Puuritud paekivi Hiiumaal [1]
karstinähtusega. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil on 150 allikat ja 50 allikakaevu. Üks huvitavamaid karstivorme on Vasaristi salaoja. Vasaristi oja on Valgejõe vasakpoolne lisajõgi. Oja kaob maa alla Valgejõe Loksa teest 150 m loode poole väikese loopealse serval ja tuleb maa peale allikatena teisel pool maanteed. Maa-alune oja on üle 180 m pikk. Vormide poolest kõige rikkam Lahemaa karstiala asub Kalme orus endise samanimelise talu lähedal. Kalme oja säng paikneb sela karstunud lubjakivis, mistõttu osa vett neeldub ja moodustab maa-aluse oja. Lahemaa suurim allikate piirkond on Koljaku-Oandu allikasoo. Soo paikneb rahvuspargi idaosas paekalda jalamil. Hulgaliselt laidub allikaid jõeorgude nõlvadel, eriti Võsujõe paremal kaldal Oruveski ja Laiviku vahelisel alal. Allikatest toituvad ka Ojaäärse, Parkali ja Revoja paisjärv. Taimkate ja loomastik Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad
ajas - Liigi levimisvõime - Liigi käitusmine - Biootilised tingimused - Abiootilised tingimused Energia voog kulgeb läbi ökosüsteemide , toitained Ringlevad ökosüsteemides. Päike -> fotosüntees-> toiduahel-> CO2 vabanemine ( teiste ainete samuti) -> lagundajad Elusaine komponendid e biogeensed elemendid Aineringe kiirus ja varude suurus: Puudub tasakaal ( C talletub fossiiilsetes kütustes, lubjakivis, turbas jt. Maavarades) Samad ained ringlevad, vaid üliväike osa võetakse juurde ja lastakse minna 93% hapnikust ja 99% süsinikust maakeral paikneb setetes, 1% süsinikust on aktiivses ringluses. Süsiniku viibeaeg maismaal 15-20 aastat, ookeanis veetaimedes ca 1 kuu. Seega C-( aga ka vesiniku- ja hapniku-) ringe ookeanis kiirem kui maismaal. Reservuaar - elemendi erinevad keemilisi vorme ökosüsteemis nim reservuaariks.
Puhas dolomiit on looduses haruldasem kui dolomiidistunud lubjakivi. Eelised: *Kvaliteetselt töödeldud lubjakivil on pikk kasutusiga. *Dekoratiivsus. kulumis-ja külmakindlus. *Peaaegu piiramatu mustri-ja värvivalik. Puudused: *Kuna lubjakivi on suhteliselt pehme ja vettivam,siis tuleks eelistada sisetingimusi, välistingimustes peab lubjakivi olema sademevete eest kaitstud. *Eesti niiskes ja märjas,rohkete kummels, sulamistsüklitega kliimas tekivad lubjakivis kihistused ja ta laguneb kiiresti. *Lubjakivi ei talu hästi ka lihtsaid koduseid happeid(nt piimhape, sidrun, mahlad jne). *Kõik lubjakivid ei ole ilmastikukindlad. Graniit Graniit on magmaline kivim. Algselt maapinna sügavustes lasunud vedel magma muutus äärmiselt suure rõhu all ja aeglase jahtumisprotsessi tulemusena graniidiks, mis on üks kõige kõvemaid ja tihedamaid kivimeid. Graniit koosneb paljudest komponentidest, millest levinumad on kvarts, vilgukivi ja päevakivi
omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. [3] Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2). Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm. Lasnamäe ehituslubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis ning Vasalemma "marmoris" leidub ka 30 cm paksusi ja paksemaid kihte. Eesti parimad, massiivseimad dolokivid leiduvad nagu Kaarma, Orgita, Selgase, Mündi murdudes. [4] Joonis 1 Lubjakivi maardlad Eestis [5] Joonis 2 Dolomiidi maardlad Eestis [5] Praegu kasutatakse monoliitse müürikivina paasi siiski väga vähe - peamiselt vundamentide ja dekoratiivsete müüride rajamisel, samuti vanade hoonete restaureerimisel
Karbonaadid looduses Dolomiit [CaMg(CO3)2] esineb enamasti tiheda massina, harvem romboeedriliste kristallidena.Värvuselt on ta valge, kollakas või hall ning ta lõhenevus on väga täiuslik. Dolomiit esineb peamiselt settekivimites. Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Aragoniit (CaCO3) on heledavärvuseline mineraal. Ta esineb sageli tihedate ooidsete moodustiste ja nõrgvormidena, harvem prismaliste, plaatjate või nõeljate kristallidena. Normaaltingimustel on aragoniit metastabiilne ning kristalliseerub aja jooksul ümber kaltsiidiks. Aragoniidist ehitavad oma toese paljud merelised organismid(näiteks pärlid). Ta molekulmass on 100,09 ja tihedus 2,94g/cm 3. Kaltsiit (CaCO3) on puhtana värvuseta. Kaltsiidi monokristallil on valguse
nõrud vöös SULFAATIDE KLASS Barüüt Plaatjad, nõeljad Valge, värvitu, Klaasi, L selge K 3-3,5 HT soontes Mitemetalli kohta raske Ba(SO4) kristallid; teralised, sinakas, punakas pärlmutri M astmeline T 4,5 lubjakivis; Rombiline lehelised agreg MUR Kips Plaatjad krist., Valge, värvitu, Klaasi, L täiuslik K2 S; MUR Kuumutades dehüdratiseer. Ca(SO4)*2H2O pääsusaba hall, puna-, siidikiudjate T 2,3 sulfiidide, anhüdriidiks! Pehme!
süsteemis? tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist (katse sooritamise.momendil) Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reaktsioonivõrrandid soolhappega. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 Miks peavad Mg hulga määramisel katse alguses olema vee nivood mõlemas büretis ühekõrgusel? Selleepärast et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga. Kas metoodikaga, millega määrasite metalli massi, on võimalik määrata CaCO 3 sisaldust lubjakivis? Kui ja, siis kuidas, kui ei, siis miks? Peaks saama, sest Ca on aktiivne metall ja ta asub metallide pingereas vesinikust eespool ja suudab happest vesiniku välja tõrjuda. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik, arvutused) Lahustasin NaCl vees ja filtreerisin seda 2 korda. Filtraadi tiheduse kaudu leidsin
jt. Lisaks eelmainitud suhteliselt kõrge fluorisisaldusega mineraalidele, leidub fluori kõikjal väikestes kogustes ränimineraalides ning litosfäärikivimites. Erinevad kivimirühmad sisaldavad fluori varieeruvates kogustes. Süvakivimites on fluoriidikontsentratsioon 20-4000 ppm, vulkaanilistes kivimites on sama näitaja 80-450 ppm ning settekivimites 80-450 ppm. Väiksemates kogustes leidub fluoriide lubjakivis, kus neid võib olla kuni 370 ppm. Viimastes on fluor seotud mitmesuguste asbestidega, termoliidi, aktinoliidi või teiste kivimeid moodustavate mineraalidega, pürokseenide ja vilkudega. Nimetatud mineraalide fluorisisaldus võib olla 0,4-1,2%. Fluori esineb ka savis, kus see on seotud lisandina esineva lubjakivi või fosfaatmineraalidega. Mitmed mineraalid (nt zinnwaldiit) sisaldavad fluori suuresti varieeruvates kogustes.
süsteemis? Tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist 54. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 55. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses ja lõpus olema veenivood mõlemas büretis ühekõrgusel? Et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga 56. Kas metoodikaga, millega määrasite metalli massi, on võimalik määrata CaCO3 sisaldust lubjakivis? Kui ja, siis kuidas, kui ei, siis miks? Jah, sest Ca on aktiivne metal ja asub metallide pingereas vesinikust eespool (st et suudab happest vesiniku välja tõrjuda) 57. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? V=22,4 dm3 58. Kui suur on vesiniku molaarmass? 1g/mol 59. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga 60
taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Mulla keemiline koostis Lähtekivim - O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K , Mg, Ti, C , Mn, P Taim - C, O , H , N , Ca, P , Si, K , S , Mg, Fe, Na Muld - O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, H, N Eesti muldades keskmiselt: SiO2 liiv - >90%, ls - 70...90%, savi - 50...60%, lubipaas - ca 1% Al2O3 - (7...14 %), liivas <2%, savis 20...30% CaO lubjakivis (CaCO3) kuni 55%, liivas 0,5...2%, karb. mullas >7%, keskm. lõimisega muldades 4...7%, rähkses mullas kuni 25% Fe2O3 keskm. lõimistega muldades - 2...4%, savimullas - 9...10% K2O (üldkaaliumi, sellest taimedele ainult väike osa kättesaadav) keskm. lõimistes 2...4%, savides 7...8%, liivades <1% MgO (1...2%) liivades < 1%, dolomiitpaes kuni 25% P2O5 - keskmistes lõimistes 0,15...0,25%, liivades kuni 0,02% Põhja-Eesti fosforirikkas vööndis 1...1,5% TiO2 - 0,2..
liivaakvaariumist soriseb see kraani avamisel kähku välja, savi puhul aga hakkab ainult tilkuma. Täpselt samamoodi liigub vesi ka maapõues. Veelademetest, ehk nendest kohtadest, kus kivid juhivad vett, saame vee hõlpsasti kätte. Veepidemetest, ehk neist paigust, kus kivid vett ei juhi seal võib küll vett olla, aga seda kätte saada on väga raske. Laias laastus võib Eesti põhjaveekihid jagada kaheks. Põhja- ja Kesk-Eestis on lubjakivi levikuala ning vee liikumine lubjakivis toimub mööda lubjakivilõhesid. Kui vihma sajab ja vesi jõuab maapinnale, siis allapoole saab see liikuda ainult mööda vertikaalseid lõhesid, senikaua kuni tuleb vastu mõni horisontaalne lõhe, kus vesi läheb laiali ja otsib uusi vertikaalseid lõhesid, mida mööda allapoole liikuda. Alates Pärnu-Mustvee joonest ilmuvad meie geoloogilisse ehitusse liivakivid ning neis ei ole vee liikumine enam seotud lõhede ega lõhesüsteemidega, vaid toimub liivaosakeste vahelises pooriruumis
momendil) 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 5. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses olema vee nivood mõlemas büretis ühekõrgusel? Selleepärast et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga. 6. Kas metoodikaga, millega määrasite metalli massi, on võimalik määrata CaCO3 sisaldust lubjakivis? Kui ja, siis kuidas, kui ei, siis miks? Peaks saama, sest Ca on aktiivne metall ja ta asub metallide pingereas vesinikust eespool ja suudab happest vesiniku välja tõrjuda. 7. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? n=1 mol Vm=22,4 dm3/mol n=V0/22,4 => V0=1*22,4=22,4 dm3 8. Kui suur on vesiniku molaarmass? m(H)=1g/mol 9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. 10
momendil) 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 5. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses olema vee nivood mõlemas büretis ühekõrgusel? Selleepärast et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga. 6. Kas metoodikaga, millega määrasite metalli massi, on võimalik määrata CaCO 3 sisaldust lubjakivis? Kui ja, siis kuidas, kui ei, siis miks? Peaks saama, sest Ca on aktiivne metall ja ta asub metallide pingereas vesinikust eespool ja suudab happest vesiniku välja tõrjuda. 7. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? n=1 mol Vm=22,4 dm3/mol n=V0/22,4 => V0=n*22,4=22,4 dm3 8. Kui suur on vesiniku molaarmass? m(H)=1g/mol 9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. 10
momendil) 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 5. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses olema vee nivood mõlemas büretis ühekõrgusel? Selleepärast et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga. 6. Kas metoodikaga, millega määrasite metalli massi, on võimalik määrata CaCO 3 sisaldust lubjakivis? Kui ja, siis kuidas, kui ei, siis miks? Peaks saama, sest Ca on aktiivne metall ja ta asub metallide pingereas vesinikust eespool ja suudab happest vesiniku välja tõrjuda. 7. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? n=1 mol Vm=22,4 dm3/mol n=V0/22,4 => V0=n*22,4=22,4 dm3 8. Kui suur on vesiniku molaarmass? m(H)=1g/mol 9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. 10
momendil) 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 5. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses olema vee nivood mõlemas büretis ühekõrgusel? Selleepärast et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga. 6. Kas metoodikaga, millega määrasite metalli massi, on võimalik määrata CaCO 3 sisaldust lubjakivis? Kui ja, siis kuidas, kui ei, siis miks? Peaks saama, sest Ca on aktiivne metall ja ta asub metallide pingereas vesinikust eespool ja suudab happest vesiniku välja tõrjuda. 7. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? n=1 mol Vm=22,4 dm3/mol n=V0/22,4 => V0=n*22,4=22,4 dm3 8. Kui suur on vesiniku molaarmass? m(H)=1g/mol 9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. 10
sooritamise.momendil). 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCl= MgCl2+H2 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 5. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses olema vee nivood mõlemas büretis ühekõrgusel? Selleepärast, et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga. 6. Kas metoodikaga, millega määrasite metalli massi, on võimalik määrata CaCO 3 sisaldust lubjakivis? Kui ja, siis kuidas, kui ei, siis miks? Peaks saama, sest Ca on aktiivne metall ja ta asub metallide pingereas vesinikust eespool ja suudab happest vesiniku välja tõrjuda. Hape peab olema kas soolhape või väävelhape. 7. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? n=1 mol Vm=22,4 dm3/mol n=V0/22,4 => V0=n*22,4=22,4 dm3 8. Kui suur on vesiniku molaarmass? m(H)=1g/mol 9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus?
149. Mitu kuupdetsimeetrit vesinikku saadakse 200 grammi 36,5%-lise soolhappe süsinikdioksiidi ja ammoniaagi ruumala. reageerimisel 150 grammi tsingiga, kui vesiniku kadu on 5%? 186. Arvutada vesiniku aatomite moolide arv 100 grammis 10%-lises naatriumhüdroksiidi 150. 200 grammi lubjakivi põletamisel tekkis 33,6 kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi. Mitu vesilahuses. protsenti lisandeid oli lubjakivis? 187. 46 kilogrammi dolomiiti (CaCO3MgCO3) kuumutati süsinikdioksiidi eraldumise 151. 160 tonnist püriidist, mis sisaldas 45% väävlit, saadi 184 tonni väävelhapet. Leida lõppemiseni. Mitme kilogrammi võrra vähenes dolomiidi mass? saagise protsent. 188. Mitu grammi ammooniumsulfaati on võimalik saada 11,2 kuupdetsimeetrist 152
5. Miks peavad magneesiumi massi määramisel katse alguses ja lõpus olema vee nivood mõlemas büretis ühe kõrgusel? – Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga.Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. 6. Kas metoodikaga, millega määrasite metalli massi, on võimalik määrata CaCO3 sisaldust lubjakivis? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks? “Üks metalli massi määramise keemilistest meetodidest põhineb reaktsioonil, milles metall tõrjub happest vesiniku välja.” Aga CaCO3 reaktsioon soolhappega annab lõpus H2CO3 hape, mis laguneb veeks ja süsinikdioksiidiks. Vesinik siin ei eraldu. 7. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? Avaldame valemist V0 = n • 22.4 = 22.4 dm3 8. Kui suur on vesiniku molaarmass?
· 4. PILET Eestis randlatüüpide klassifikatsioon, tüüpide iseloomustus. Sõltuvalt esmase pinnamoe kallakusest ja lainetuse poolt mõjutatavate kivimite iseärasustest ning arvestades valitseva protsessi iseloomu on Eesti rannikul otstarbekas eristada järgmisi randlatüüpe: PANKRANDLA murrutusjärsak on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, liivakivis) (pank) nt Kakumäe pankrandla ASTANGRANDLA murrutusjärsak on kujunenud kobedais kvaternaarisetteis (liivas, (astang) kruusas, moreenis jt) PAERANDLA vastupidavais vanaaegkonna karbonaatkivimeis kujunenud laugenõlvalise murrutusrannaga randla
o Pakendiseadus 29 21. Keskkonnaprobleemid põlevkivitööstuses Põlevkivi on tekkinud peamiselt meres, settekivi, milles 10…70 % sapropeelset orgaanilist ainet, mis on kõrge vesiniku sisaldusega (7…11%) ja utmisel kõrgendatud õlisaagisega (üle 20 % OA-st). Utmisel kuumutamise mõjul laguneb põlevkivi õliks, gaasiks ja poolkoksiks. Põlevkivi on moodustanud kihilaadseid kehi peamiselt savis ja lubjakivis. Suuremad põlevkivi varud on leitud Austraalias, Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Venemaal, Kasahstanis, USAs ja teistes riikides. Põlevkivi ressurssi hinnatakse ca 4,1 · 10 11 tonni, millest ca 2/3 asub USAs. USA-le järgnevad Brasiilia ja Hiina. Eesti põlevkivi (kukersiit) koosneb 30-40 % orgaanilisest ainest ning 65-70 % mineraalses osast. Suurema osa orgaanilisest osast võib muunduda õliks. Kukersiitpõlevkivi on üks paremaid põlevkivisid maailmas
reaktorit (ohtlik). Tsernoboli katastroff näitab kui suures mastaabis võiks olla õnnetus ja väga juhusliku suunaga. Estooni sai oma doos. Praedu arenevad riigid tahavad endale saada tuumajaama, see on nende arenemise võimalus. Arenendud maad püüavad takistada oma riikis tuumajaama töötamist. 36. Üldülevaade Eesti põhjaveest Laias laastus võib Eesti põhjaveekihid jagada kaheks. Põhja- ja Kesk-Eestis on lubjakivi levikuala ning vee liikumine lubjakivis toimub mööda lubjakivilõhesid. Alates Pärnu-Mustvee joonest ilmuvad meie geoloogilisse ehitusse liivakivid ning neis ei ole vee liikumine enam seotud lõhede ega lõhesüsteemidega, vaid toimub liivaosakeste vahelises pooriruumis. Kui räägime Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti lubjakivide veest, siis neis vetes on valdav osa probleemidest seotud fluoriga. Lõuna-Eesti lubjakivivees teeb sageli muret ülearune raud. See muudab vee
põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Värskal mineraalvett. Ordoviitsium Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad PõhjaEestis, Vormisel ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmisel 160180m. Ordoviitsiumi ajastul oli Eesti ala jälle mere all. Mereelustik oli eelmistest rikkalikum ja fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. AlamOrdoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikatunud setendid on tundut oobolusfosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi orgaanilise aine
võivad reageerida kuivanud õlide vabade rasvhapetega, moodustades elastse ja püsiva värvikile. Erandiks on aga näiteks titaanoksiid, mis on täiesti inertne ja ei reageeri värnitsaga. b) Lühikokkuvõte mõningatest pigmentidest Kriit (valge pigment, täiteaine ja tähtsam krundi koostisosa) Kaltsiumkarbonaadi kõige levinum looduslik vorm on kaltsiit (CaCO 3). Seda leidub peamiselt settekivimites nagu kriit (ka lubjakivis), samas leidub teda ka moondekivimites nagu marmor. Looduslikku kriiti (CaCO3) võib pidada üheks vanimaks sisevärvide toonimisvahendiks (kasutati nt liimvärvides) ja ta kuulub tänini värvide/pahtlite toorainete nimistusse. Lisatuna veepõhistele värvidele tekitab kriit läbipaistmatu, õlivärvi koostisse kuuludes aga läbipaistva, kuid pisut määrdununa tunduva värvikile. Alates antiikajast kasutati seda odava valge pigmendina ja ka täiteainena odavates värvides.
Kesk- ja Hilis-Kambriumis valdasid Eestis peamiselt kulutusperioodid, mistõttu neid kihistud on väiksemal alal. Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad Põhja-Eestis, Vormsil ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmiselt 160-180 m. Ordoviitsiumi ajastul (480 – 435 milj. a. t.) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi mereelustik oli Kambriumi omast rikkalikum ning ka fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad. Alam- Ordoviitsiumi rannalähedase mere olustikku iseloomustab liiva ja massiline brahhiopoodide fosfaatsete karpide kuhjumine. Nendest rikastunud setendid on tuntud oobolus-fosforiidina. Fosforiidirikka liivakivikihi katkendina esinevas pruunikashallis argiliidis nn. diktüoneemakildas on leitud graptoliite (peajalgseid). Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt meresiilikud, korallid ja taimedest vetikad. Kukersiidi (põlevkivi) orgaanilise aine allikateks on olnud mikroskoopilised
kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub.(KÕRBETES) Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. (VIHMAMETSADES) Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. KLIIMA KLIIMA iseloomustab piirkonna paljude aastate keskmisi ilmastikuolusid Kliimat kujundavad tegurid: 1. Koha geograafiline laius e. kaugus ekvaatorist
(osaülesanne 66) Maailmamere vesi on pöörijoonte laiustel soolasem kui ekvaatoril, sest seal on vähem sademeid ja intensiivsem aurumine jms. (osaülesanne 67) Vesi liigub läbi kruusapinnase tunduvalt kiiremini kui läbi savipinnase, sest kruusaosakesed on suuremad ja nende vahel on rohkem ruumi. Saviosakesed on väiksemad ja kokku kleepunud jms. (osaülesanne 68) Karstialal, Eestis näiteks Pandivere kõrgustikul, võib põhjavesi väga kergesti reostuda, sest lubjakivis olevate lõhede kaudu jõuab reostus kiiresti põhjavette jms. Sagedasemad eksimused: ei nähtud seost paekivis olevate lõhede ja põhjavee reostumise vahel. Ülesande nr 21 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse anne sooritus eesti vene noor- neiud % % %
Kalatoodetes (värske kala: jahutatud, külmutatud; kalahakkliha, kalafilee; teiste mereloomade liha) ning kalamaksas ja sellest valmistatud toodetes on plii piirnormiks 4 1,0 mg kg-1, meresaadustes (molluskid, vähilaadsed jt.) aga 10,0 mg kg -1. Pliid esineb kõikjal keskkonnas. Pliid tekib palju ka inimtegevuse käigus, nagu orgaaniliste kütuste põletamisel, kaevandamisel ja tööstuses. Looduses esineb pliid lubjakivis ja galeniidis (PbS). Plii võib olla lahustuvana ioonidena või mittelahustuvana sulfiidina, karbonaadina või sulfaadina. Ekspositsioon tekib õhu, toidu ja vee kaudu. Pliid on põhjavees harva. Joogivette satub plii pliid sisaldavate veetorude kaudu; Kuna plii on püsiv, paiknedes kõrgeimas kontsentratsioonis 1-5 cm sügavuses pinnases (sõidutee äärne tolm), tuleb tema kahjutustamiseks kasutada meetmeid. 80% päevasest pliikogusest satub inimese organismi toidu, mustuse ja tolmu kaudu
· Tulekindlad tooted. Näiteks: magnesiit jt. seadmete, näiteks klinkriahjude vooderdusmaterjalidena. · Sideainete valmistamiseks, näiteks: savi ja lubjakivi kasutatakse toormaterjalidena tsemendiklinkri toorsegu valmistamiseks. Kõikide nende kasutusalade puhul on looduskivide kasutamisel üheks standardiseeritavaks näitajaks materjalide keemiline koostis (puhta aine sisaldus näiteks: CaCO3 sisaldus lubjakivis). Tükkmaterjalide puhul nagu seda on voodriplaat või kivi standardiseeritakse mõõtusid jne. 3.2 Tehiskivimaterjalid 3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid 3.2.1.1 Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92...95 %), lubi (5...8 % kuivsegu kaalust) ja vesi. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev. Ei tohi kasutada pinnases ehitamisel(vundamendid)
Mineraalagregaatide tüübid. -Teraline ja peitkristalne mass. -Dendriidiline e põõsasjas agregaat. -Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. -Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed(sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. -Kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. -Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. -Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas. -Kaksikud kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole. -Neerjad, kobarjad vormid tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel
Teraline ja peitkristalne mass. Dendriidiline e põõsasjas agregaat. Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed (sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. Nt kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas. Kaksikud kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole. Neerjad, kobarjad vormid tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel
põhjaeluviisiga loomade roomamis- ja kaevumisjälgi. Dolomiit Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Mergel Mergel on suure savisisaldusega karbonaatkivim. Eristatakse merglit (karbonaatseks materjaliks on peamiselt kaltsiit) ja domeriiti ehk dolomiitmerglit (sisaldab peale savimineraalide dolomiiti). Merglis leidub lisandina kvartsi, päevakivi, vilku, galukoniiti ja püriiti, domeriidis peale nimetatute veel kipsi jt. mineraale. Mergel võib tekkida nii normaalse soolsusega meredes kui ka laguunides ning isegi magedaveelistes järvedes. Eesti
kujundeid. Väljasurnud kiirloomade toesed on osalenud samuti mitmesuguste settekivimite moodustamisel. Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel. Pilt ja alltekst: Algloomade settimisel on tekkinud kriidilademed Doveris Inglismaal. Kuna algloomad on tillukesed, on neist settekihi kujunemine võtnud väga kaua aega: nt 1-2 mm paksuse settekihi moodustumiseks on kulunud umbes 1000 aastat. Ühes grammis lubjakivis võib olla ligi 50.000 alglooma koda. Paljud algloomad on parasiidid Algloomade hulgas on palju parasiite, kes toituvad peremeesorganismi rakkudest või kehavedelikest. Nad tekitavad loomadel ja inimesel haigusi. Viburloomadest on tuntumad haigustekitajad lamblia ja trihhomoonas. Lamblia võib inimese seedekulglasse sattuda saastunud joogiveega või siis, kui inimene sööb pesemata puu- ja aedvilju. Ta kasutab elupaigana inimese maksa ja peensoolt ning kahjustab
annaabi.ee 
