karstijärv on järv mille nõgu on tekkinud kivimite lahustumise ja langatuste tagajärjel. Sellised on nt: Porkuni karstijärv; Kiidakaevu. Toituvad enamasti allikatest ja pinnaveest. Põhjalikumalt läbi uuritud lubjakivikoopad maailmas asuvad Sloveenias Karsti platool. Just seda paika uurides jõudsid geoloogid rohkem kui sajandi eest järeldusele, et need looduse nähtused saavad tekkida seetõttu, et lubjakivi voolava vee toimel pikapeale lahustub. Nähtust, mille tulemusel lubjakividesse kõikvõimalikke pinnavorme tekib, hakati avastuskoha Karsti platoo järgi nimetama rahvusvahelise terminiga karst. Eesti Põhja osa koosneb samuti põhiliselt lubjakividest mille tõttu esineb siin palju karste millesse tekivad karstijärved. Karstijärved tekivad koobaste sisse langemisel ja nende kaudu voolab vesi karstidesse moodusdades maaaluseid jõgedesüsteeme. Kui koobas kokku vajub tekib maapealne karstijärv. Raplamaal esineb palju karstijärvi
settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903 1981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. A
Narva linna territooriumil voolab jõgi ~10 km ulatuses, jõe maksimaalne laius on 400 meetrit ja sügavus 4-7 meetrit. Narva linna piiridesse jääb Kreenholmi saar ja sellest kahele poole jäävad joaastangud ning 3 km pikkune võimas kanjonilõik. Jõelõik Narva linnast kuni suudmeni kuulub Natura 2000 hoiualade võrgustikku. 1999.a. moodustati Narva jõe kanjoni maastikukaitseala. Kaitseala pindala on 13,9 ha ja see hõlmab ordoviitsiumi ajastu lubjakividesse lõikunud 3 km pikkust kanjonilõiku ja joaastanguid. Narva jõe kanjoni (sügavusega üle 30 m) on jõgi uuristanud gravitatsioonijõu toimel tuhandete aastate jooksul. Narva joaastangud ja jõekanjon moodustavad väärtusliku ja unikaalse maastiku. Siin paikneb Lipovka saar ja ujumisrand, reljeefsust lisavad lisaks kanjoniveergudele ka kivised künkad, kust avanevad imeilusad vaated nii ida- kui ka läänekaldale. Maastikule lisab väärtust seegi, et
Piirioru järved). Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Kõrgustiku idaosas on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kliimaolud Haanja kõrgustiku kliima erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanja
Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus on vaid u 10 m. · A
3 on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Vaade Vällamäele ja Perajärvele Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Alamjooksul oru sügavus suureneb kuni 52 meetrini ning veerudel paljanduvad liivakivid. Rohketest sälkjatest külgorgudest on tuntumad Hinni kanjon ja Ööbikuorg. Oru põhjas on 7 aheljärve, mida ühendab Pühajõkke suubuv Rõuge jõgi. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kavadi järv Pärlijõe org on sügavaim alamjooksul Sänna kohal, kus kuni 25 m kõrgustel veerudel on devoni liivakivi ja mitmevärvilise savi paljandeid
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/haanja_k%C3%B5rgustik1 Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Viimane on Eesti kõige kõrgemal asuv järv, mille veetase on 257 m üle merepinna. http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik/ Orud ja kanjonid Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu — Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Alamjooksul oru sügavus suureneb kuni 52 meetrini ning veerudel paljanduvad liivakivid. Rohketest sälkjatest külgorgudest on tuntumad Hinni kanjon ja Ööbikuorg. Oru põhjas on seitse aheljärve, mida ühendab Pühajõkke suubuv Rõuge jõgi. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim — 38 m. Pärlijõe org on sügavaim alamjooksul Sänna kohal, kus kuni 25 m kõrgustel veerudel on devoni liivakivi ja mitmevärvilise savi paljandeid. Piusa org on markantseim Vastseliinast põhja pool,
100-160 m. Põhja-Eesti klint Osmussaare ja Narva vaheline ala, mille pikkus linnulennult on 300 km, kuid kuna rannikujoon on sakiline, siis küünib klindi pikkus 600 km. Ingeri klint pikkuseks on ligi 250 km. Kulgeb Narvast Laadoga järve suubuva Sjassi jõeni. Klint on valdavalt mattunud, aluspõhjakivimid paljanduvad vaid mattunud klindiastanguisse lõikunud jõeorgude kallastel. Põhja-Eesti klint on kujunenud Kambriumi liivakivide ja savide ning Ordoviitsiumi liiva- ja lubjakividesse. Põhja-Eesti klindilõigud: Loode-Eesti klindilõik - hõlmab ligi 100-kilomeetrise osa Põhja-Eesti klindist Osmussaare ja Paldiski vahemikus. Klindilõigule, mis jääb Lääne- ja osaliselt Harjumaa piiresse, on iseloomulik saareline ehitus ja valdavaks veealused astangud. Üle veepinna kerkivad üksnes mõningate klindipoolsaarte nt Osmussaare, Suure- Pakri, Väike-Pakri tipmised osad. Sellesse klindilõiku jääb ka Neugrundi meteoriidikraater.
annaabi.ee 
