USA Greeni Riveri p.). Erinevalt naftast on põlevkivi maailmas jaotunud suhteliselt ühtlaselt, teda on leitud ligi 100 riigi maaalalt. Suurimad varud on USA-s, Brasiilias, endistel NSV liidu aladel, Hiinas ja Austraalias. Piirkonniti on põlevkivi omadused väga erinevad. Eestis ning Leningradi , Pihkva ja Novgorodi oblastis leiduv põlevkivi moodustab maardla, mis ulatub Läänemerest Volhovi jõeni ja Soome lahest Lämmijärveni. Põlevkivikihid paiknevad seal vaheldumisi lubjakihiga, põlevkihtide kogupaksus on suurim (u. 3m) Kohtla-järve ümbruses.Kukersiit on parimad põlevkiviliike orgaanilise aine sisalduse(30-35%) ja suure õlisaagise (20-25%) poolest. Põlevkivi orgaaniline aine , kerogeen, on kõrgmolekulaarne polüfunktsionaalne orgaaniline aine, mis peale süsinuku ja vesiniku sisaldab ka hapnikku, väävlit ja lämmastiku. Vesinukurikkamaid kerogeene uttes saab rohkem õli, aga suur heteroaatomi- sisaldus vähendab õlisaagist (u. 20-30%)
Haptophyta e haptofüüdid Eluvorm: (x) enamasti üherakulised monaadid; () enamasti harunemata niidid; () enamasti hulkraksed; () enamasti amöboidsed; () enamasti kokkoidid Iseloomulikuim tunnus: () kolme viburi esinemine; () ränisoomuste esinemine () viburit katavad tubulaarsed karvakesed; (x) haptoneema esinemine; () rakuseina puudumine; () silmtäpi esinemine Kokkoliidid on: () kokkoidse ehitusega haptofüüdid; (x) lubjakihiga kaetud orgaanilised soomused osadel haptofüütidel; () haptofüüdid, millel esinevad lubjaga kaetud soomused; () haptofüüdid, millel haptoneema on redutseerunud () vesiikulid, milles moodustatakse rakku katvad soomused Levik: (x) enamasti meres; () enamasti jõgedes; () enamasti järvedes; () enamasti mullas; () enamasti aerofüüsed Raku suurus: () enamasti piko; (x) enamasti nano; () enamasti mikro; () enamasti meso
Veekogu jääb ummuksile. Taimedele on eluks oluline ka CO2, mis satub vette õhust difundeerudes, sissevoolavate vetega, sademetega ning organismide ainevahetuse tagajärjel. Intensiivse fotosünteesi korral ammendatakse CO2 kiiresti. Süsinikku võib vees olla mitmel kujul. Paljud taimed, eriti vetikad, on võimelised süsinikku erinevatest ühenditest kasutama. Selle tagajärjel võivad kaldavööndi taimede lehed ja varred kattuda lubjakihiga, veemassi võivad tekkida lubjakristallid, millest osa järvekriidina põhja settib, osa lahustub põhjaveelähedastes kihtides. Reaktsioon. Vesikeskkonda iseloomustab muutlik reaktsioon. Tavalistes veekogudes kõigub pH 3,2 - 8,8 piires, kuid kesksuvel, kui fotosüntees on intensiivne, võib see tõusta 10-ni. Vulkaaniveekogude hulgas on selliseid, kus vee pH on 1-5 või 2-3. Neutraalse vee pH on 6,5 kuni 7. Happeline vesi on sellest madalama pH-ga.