CaCO3 CaO + CO2 · Lubja kustutamine: CaO + H2O Ca(OH)2 · Lubja kivistumine: Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O Mõisted lubiaine, lubjasisaldus, lubjarikkus, lubjakivi jmt viitavad vastava aine või materjali kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) sisaldusele. Nordkalk toodab kustutamata lupja Soomes viies kohas, Rootsis kahes ning Eestis ja Venemaal ühes kohas. Norras on Nordkalk kaasomanik NorFraKalk AS-is, mis ehitab lubjaahju Verdalis. Nordkalk toodab kustutatud lupja kahes kohas Soomes ja ühes kohas Rootsis. Kustutamata lupja (ingl quicklime) ehk kaltsiumoksiidi müüakse kaubamärgi Nordkalk QL all. 2
Mis öösiti sõidab halli. Su valust ja häbist nutta saan, Südamega kui lüükase palli. Sellel perioodil on väga suur osa ka loodusluulel. Seda ei ole Visnapuu varasemates luulekogudes eriti olnud, kuid nüüd suur rõhk just looduspiltidel. Eriti domineerivad need kogus ,, Päike ja jõgi", kus on rohkelt emotsionaalseid ja tundelisi loodusmuljeid. Näiteks luuletus ,, Metsas": Keset kõrgeid mände leegib tuli, Suits kui kütises all tüve laiub, Aurab nagu lubjaahju suust. Kuuse sammaöhabemen on tali, Jäisi purikaid ja lumepuru Ripub alla nagu jõulupuust. Rähn- üks kena kirvemees- see raiub, Kuni leiab kätte tõugu peidet uru. 1940.date aastate teisel poolel põgenes ta välismaale. 1941. aastal suri ta armastatud abikaasa ning võibolla oli ka see üheks põhjuseks, miks ta Eestist lahkus. Pagulusperioodil oli ta väga suure loomejõuga, ta suunas oma kurbuse ja emotsioonid luulesse
Samad aluskorra kivimid (graniit, gneiss, kilt) on aga näha Soome ja Rootsi kaljumaastikel. ((Kaart: Rändrahnud on põhjapoolsetelt aladelt Eestisse kandnud mandrijää. Nende teekond jääkilbis on olnud edela-loodesuunaline nagu mandrijäälgi. Kaardil märgitud: Ahvenamaa rabakivi, Viiburi rabakivi, Suursaare kvartsporfüür, jää pealetungi suund.)) ((Foto: Kalkahju lubjakivipaljand Peetri jõel. Kohanimi Kalkahju tähendab kirjakeeles lubjaahju. Kaldast murtud paekivi põletati varem ehitustöödeks vajalikuks lubjaks.)) --- 27 Aluskorra peal lasub settekivimitest (savid, liivakivid, lubjakivid) moodustunud pealiskord. Pealiskord moodustus Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajal, 600-350 miljonit aastat tagasi. Settekivimite kiht on tüsedaim Kagu-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad pealiskorra lubjakivid, Lõuna-Eestis valdavalt liivakivid. Pealiskorra kivimeid katavad
annaabi.ee 
