Venoosse trombembolismi seos pahaloomulise kasvajaga
Olenevalt sellest, millises veresoonkonna osas tromb tekib, jaotatakse tromboos arteriaalseks ja
venoosseks. Arteriaalse ja venoosse tromboosi mõju verevarustusele on erinev. (Falanga, et al.
1988: 870)
Arteriaalse tromboosi korral on erinevates organites või jäsemetes vereklombi ehk trombi tõttu
takistatud hapnikurikka vere pealevool, tekib hapnikupuudus, mille tagajärjel tekib koe nekroos
ehk rakkude surm. Arteriaalne tromb tekib tavaliselt ateroskleroosi baasil: lubinaastu pinnal tekib
väike kahjustus, mille tulemusena aktiveerub vereliistakute vahendusel hüübimissüsteem. Naastu
pinnale tekib väike trombikene, mis suurenedes suleb lõplikult väikese arteri. Arteriaalne tromboos
võib põhjustada sudame infarkti, aju infarkti ja jäsemetes gangreeni. (Viigimaa, 2009)
Venoosne tromboosi korral tekib tromb veenides ja seega on erinevates organites või jäsemetes,