· tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda · erijuhtudel (radiatsioonikaitse jms) Krohvide liigid: · aluskrohv · jämekrohv · pinna- e viimistluskrohv · iga väliskrohvi saab põhimõtteliselt kasutada sisekrohvina mitte vastupidi. Krohvid jagunevad: · Mineraalseteks ja · polümeerseteks Mineraalseid krohve jaotatakse: · Kipssideainel baseeruvad sisekrohvid. · Lubikrohvid. Sideaineks on lubi ja krohvil on kõik lubikrohvide omadused. Kasutusel eelkõige ajalooliste ehituste puhul. · Tsementkrohvid. Sideaine - portlandtsement. Kõrge tugevus ja veeaurutihedus, vettimavad. · Silikaatkrohvid. Mineraalsed krohvid kuuluvad mittepõlevate ehitusmaterjalide hulka. Kuivsegud · Kuivsegudeks nim. valmis ehitussegusid, milledes puudub vesi. · Turustatakse pakendites, millel on kirjas segamisõpetus ja vajalik veehulk.
nakkevõime aluspinnaga ja üksikute kihtide vahel. Samas peab fassaadikrohv olema ilmastikukindel ning piisava elastsusega. Elastsus on vajalik, et kogu krohvisüsteemis esinevad väiksed liikumised ei tekitaks fassaadipragusid. Fassaadikrohvile esitatavate nõuete täitmiseks on võimaluste arv piiratud. Fassaadikrohvi survetugevus peaks olema minimaalselt 2,5 N/mm2. Nõrgema survetugevusega fassaadikrohvid (näiteks lubikrohvid) ei ole ehitusfüüsikaliselt sobivad (ilmastikukindlad ja vett-tõkestavad) krohvid. Soklikrohvi survetugevus peab olema vähemalt 10 N/mm2. Järgmised tähtsad fassaadikrohvi füüsikalised suurused on veeimavuskoefitsent w ja aurutakistusväärtus Sd. Fassaadikrohve võib veeimavuse järgi jagada kolme kategooriasse: krohvisüsteemid, millele ei esitata mingeid nõudmisi. Sellisteks süsteemideks on reeglina meie ehitusplatsidel valmistatud krohvimörtidest tehtud krohvisüsteemid
Pigment on soovitav lisada otse värvi tegemiseks kasutatavasse vette. Hiljem saab tooni korrigeerida ka väikese koguse pigmendipasta otse värvile lisamisega. · KUIVAMISAEG TOATEMPERATUURIL Uuesti ülevärvitav ca 8 tunni pärast. Lõplikult kuiv ca 24 tunni pärast. · KULU 1. keskmiselt imavad aluspinnad: (nt pabertapeet, kipsplaat) ca 145 g värvipulbrit m 2 ja ühe kihi kohta 2. tugevalt imavad aluspinnad: (nt savi- ja lubikrohvid) ca 200 g värvipulbrit m 2 ja ühe kihi kohta Täpsemad kulunormid tuleb iga objekti peal eraldi kindlaks määrata. · SÄILITAMINE Jahedas ja kuivas mittekülmuvas kohas säilib värv vähemalt 3 aastat. · TÖÖRIISTADE PUHASTAMINE Kohe peale kasutamist pesta puhta vee või sooja seebiveega (nt oliiviõliseep art nr 220). · ÜLEJÄÄKIDEGA ÜMBERKÄIMINE Ülejäänud värvi ei tohi kanalisatsiooni valada. Kokku tuleks püüda segada võimalikult täpne kogus värvi
%C3%95ppekavakeskus/EHITUSMATERJALID-04.11.13.pdf. [Kasutatud 11 oktoober 2015]. [8] Wikipedia, ,,Wikipedia," [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Lubi. [Kasutatud 11 oktoober 2015]. [9] Annaabi, ,,Annaabi," [Võrgumaterjal]. Available: https://annaabi.ee/Ehitusmaterjalid- m31263.html. [Kasutatud 11 oktoober 2015]. [10] ,,saviukumaja," 22. oktoober, 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://saviukumaja.ee/materjalid/lubi/lubikrohvid-ja-lubipahtlid. 16 [11] ,,ehitusinfo," 23 oktoober, 2015. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=262. 17 Lisa 1. Sahtahi 18
Tihtilugu nimetab mõni tootja neid ka nanokrohvideks, kuid sellisel juhul tasub siiski väga tähelepanelikult müüjalt uurida, kas see on ka sobilik kasutamiseks sisetingimustes, kuna suur hulk krohvis sisalduvaid nanoosakesi ei mõju sisse hingates tervisele hästi, või kas see on ka sobiv mineraalvillaga soojustataval fassaadil. Tavakrohvi efektinipid Alus- ehk tavakrohvid on mineraalsed enamasti kas lubitsement-, tsement- või lubikrohvid ning sisetingimustes ka kips- ja savikrohvid. Neid saab eri moel modelleerida tänu sellele, et krohvi on võimalik peale kanda nii õhukese kui ka paksu kihina. Modelleerimisel on levinuim vabakäetehnika ehk "kindakrohv": krohvikiht kantakse pinnale suhteliselt paksu kihina ning seejärel kujundatakse pind ebaühtlaselt reljeefseks, "lainetavaks"; vahel jäljendatakse ka aluspinna vorme, nagu see vanal ajal kombeks oligi. Samuti kasutatakse
· tulepüsivuse tõstmiseks · esteetilise välimuse andmiseks · tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda · erijuhtudel (radiatsioonikaitse jms) Krohvide liigid: · aluskrohv · jämekrohv · pinna- e viimistluskrohv Krohvid jagunevad: · Mineraalseteks ja · polümeerseteks Mineraalsed krohvid kivistuvad keemiliste reaktsioonide toimumise tõttu. Turustatakse tavaliselt kuivsegudena. Mineraalseid krohve jaotatakse: · Kipssideainel baseeruvad sisekrohvid. · Lubikrohvid. · Tsementkrohvid. Sideaine portlandtsement. Kõrge tugevus ja veeaurutihedus, vettimavad. · Silikaatkrohvid. Mineraalsed krohvid kuuluvad mittepõlevate ehitusmaterajlide hulka. Polümeerkrohvid sisaldavad sideainena mitmesuguseid polümeere (umbes 10% massist). 30 · Polümeersed krohvid kuuluvad nn. isekustuvate materjalide hulka.
annaabi.ee 
