Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost
kehtivuse ja kohaldatavusega seoses tekkiv probleemistik mõlema sihis olla Eesti ühiskonna
toimimise määravaks aluseks ja kõrgeima õigusjõuga normiks.
Eesti põhiseaduse väljatöötamisel olid esiplaanil rahvusriikliku demokraatia ideed, mistõttu
sätestati PS §-des 1 ja 3 Eesti iseseisva ja sõltumatu riigina, mille õiguskord põhineb
põhiseaduse ülimuslikkusel ja igasuguse riigivõimu teostamise lubatavusel üksnes
põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate normide alusel. Riigi põhiseadus on riigivõimu
teostamise aluseks üksnes juhul, kui riik on iseseisev ja sõltumatu. Põhiseaduse ülimuslikkus
on seega riigi iseseisvuse ja sõltumatuse otseseim juriidiline tagajärg.
Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiipideks on aga selle vahetu kohaldatavus liikmesriigi
territooriumil ning ülimuslikkus (esmasus) liikmesriigi õigusaktide ees. Teatavasti on Euroopa